ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud
Sotsiaalse kaitse kulutused on tõusuteel
Kuupäev 18.06.2018
Artikkel
Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud
Suhtelist vaesust koges mullu iga viies Eesti elanik
Kuupäev 15.12.2016
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse
Statistikasüsteemi IT arengus on põnevad ajad
Kuupäev 14.05.2010
Artikkel
26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate
Statistikasüsteemi IT arengus on põnevad ajad
Kuupäev 14.05.2010
Artikkel
26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate
Artikkel
Statistikaamet esitleb täna, 30. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2010“, mis kajastab Eesti elu arvudes 21. sajandi esimesel kümnendil.
Üksikvanematest Eestis
Kuupäev 30.01.2014
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist