Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga kolmandas kvartalis kokku üle 40 miljoni reisija. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli reisijaid küll neljandiku võrra vähem, aga teise kvartaliga võrreldes kasvas ühistranspordi kasutajate arv 82%.
Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul rongiga 1,2 miljonit inimest, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga langes sõitjate arv 33% võrra. Kaubavedu raudteel ulatus ligi 6,2 miljoni tonnini.
Statistikaameti avaldatud näitajad mõjutavad otseselt või kaudselt iga Eestimaa inimest ja piirkonda. Mis näitajad need on ja miks need on piirkonna arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.
Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.
Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.
Sel suvel sõitis rongiga 1,5 miljonit reisijat ja raudteel veeti 4 miljonit tonni kaupa. Raudteeveod toimusid juunis, juulis ja augustis küll eelmisest aastast väiksemas mahus, aga suve lõpp näitas nii reisijate kui ka kaupade veos mõningaid taastumise märke.
Statistikaameti andmetel vedasid Eesti kaubaautod möödunud aastal üle 23 miljoni tonni kaupa, mis on 18% vähem kui 2019. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele oli kauba kogus riigisisestel vedudel märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel.