Otsingu tulemused

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta I kvartalis 584 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 2%, import jäi aga eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samaks. Teenuseid müüdi jooksevhindades 2,8 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 595 miljonit eurot, mis on 45 miljonit suurem kui aasta varem.

Eesti veondusettevõtted teenindasid eelmisel aastal sama palju sõitjaid kui 2017. aastal, ning veetud kauba kogus tonnides suurenes 2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel suurenes piima tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%, mis on viimase 31 aasta rekord. Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 5% ning Eesti piimalehmade produktiivsus on tõusnud Euroopa Liidu (EL-i) absoluutsele tipptasemele.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,2%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,01 eurot, mis on 7% suurem kui möödunud aasta samal ajal.

Statistikaameti andmetel vähenes liha tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%. Kahanenud on ka enamiku põllumajandusloomade, sh veiste, lammaste ja kitsede arv. Samuti on viimastel aastatel veidi vähenenud liha tarbimine.

Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.