Statistikatöö
Otsingu tulemused
Tarbijahinnaindeks jaanuaris tõusis
Kuupäev 07.02.2019
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta jaanuaris võrreldes 2018. aasta detsembriga -0,2% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,7%, teatab Statistikaamet.
Artikkel
Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.
Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas mais enim eluase ja transport
Kuupäev 07.06.2019
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,1%, teatab Statistikaamet.
Palgasurve viis ehitushinnaindeksi kolmandas kvartalis taas tõusule
Kuupäev 23.10.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3 protsenti, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis indeks aga 3,2 protsenti.
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 896 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 8%.
43% vanemaealistest suhtleb oma lähedastega iga päev
Kuupäev 30.11.2013
Artikkel
Vanemaealiste uuringu 2010. aasta andmetel suhtleb üle 90% 50-aastasest ja vanemast elanikkonnast oma perekonna või lähedastega vähemalt kord nädalas, neist 43% kontakteerub lähedastega iga päev.
43% vanemaealistest suhtleb oma lähedastega iga päev
Kuupäev 30.11.2013
Artikkel
Vanemaealiste uuringu 2010. aasta andmetel suhtleb üle 90% 50-aastasest ja vanemast elanikkonnast oma perekonna või lähedastega vähemalt kord nädalas, neist 43% kontakteerub lähedastega iga päev.
Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks
Kuupäev 08.10.2011
Artikkel
Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000