Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.
Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete tööviljakus lisandväärtuse alusel oli 2009. aastal kaks korda kõrgem kui kogu ettevõtluses keskmiselt, teatab Statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 5,2% ja võrreldes 2011. aasta veebruariga 0,8%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga möödunud aastal kokku ligi 145 miljonit reisijat. Võrreldes 2019. aastaga oli sõitjaid 35% vähem ja seda eelkõige bussireisijate vähenemise tõttu.
Majutusettevõtetes peatus 2014. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 4% rohkem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.