Otsingu tulemused

Statistikaameti esindajad tutvustasid täna valitsuse loenduskomisjonile järgmise aasta rahva ja eluruumide loenduse küsimustikku ning projekti hetkeseisu. Täpne loenduse metoodika otsustatakse pärast täiendavate vahendite eraldamise kinnitamist valitsuse 2021. aasta reservfondist ja 2022. aasta riigieelarvest.

Statistikaameti kokku kutsutud teadlastest ja ekspertidest koosnev fookusgrupp arutles rahvaloenduse korralduse ja metoodika üle. Arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et koroonaviiruse mõjul omandavad varasemast suuremat tähtsust ka vastajate teise elukoha andmed.

Eesti taasiseseisvudes avanes raudne eesriie ja meid oli taas võimalik üle maailma külastada. Seoses peagi saabuva taasiseseisvumise 30. aastapäevaga vaatasime neile kolmele kümnendile majutusettevõtjate andmete abil tagasi.

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga vaatavad Eesti inimesed televiisorit küll veidi vähem, kuid see on endiselt meelepäraseim vaba aja veetmise viis. Kes ja kui palju aega teleka ees veedavad?

Statistikaamet liigub jõudsalt ühe andmebaasi kasutamise suunas. Alates selle aasta sügisest saab enamiku statistikat kätte andmebaasist andmed.stat.ee. Seejärel jäävad vaid mahukad väliskaubanduse andmetabelid andmebaas.stat.ee keskkonda, kuni statistikaamet leiab nende avaldamiseks sobivaima lahenduse.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila selgitab, kuidas on tagatud rahvaloenduse andmete turvalisus ning kinnitab, et loendusel kogutud andmed ei satu statistikaametist võõrastesse kätesse.