Oodatava eluea kasv on pidurdunud, kuid elame kauem tervemana
Eelmise aasta statistikaga võrreldes elavad Eesti mehed ühe aasta ja viis kuud tervemana. Eesti naiste tervena elatud aastad on pikenenud aasta ja 11 kuu võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul on oodatav eluiga alates 1995. aastast olnud kasvutrendis, kuid 2020. aastal see mõneti vähenes (-0,07%). „Oodatava eluea kasvu pidurdas eelmise aasta mõnevõrra suurem suremus võrreldes viimase kümne aastaga. Muutus on siiski minimaalne ning puudutab ainult meeste oodatavat eluiga. Naiste oodatav eluiga jäi samale tasemele võrreldes 2019. aastaga,“ ütles Maasing.
Tervena elada jäänud aastate näitaja on üldjoontes püsinud stabiilsena. Pärast väikest langust 2018. aastal on märgata tervena elatud aastate pikenemist. 2020. aastal kasvas see eelkõige eesti rahvusest ja linnalistes piirkondades elavate inimeste seas.
Eesti naised elavad meestest endiselt märgatavalt kauem, kuid see erinevus on aastatega vähenenud. Kui 1995. aastal elasid naised 12,8 aastat kauem kui mehed, siis 2020. aastaks vähenes sama näitaja nelja aasta võrra ning on nüüd 8,4 aastat. „Eesti meeste oodatav eluiga on tänaseks jõudnud samale tasemele, mis oli naistel 1995. aastal. Sooline erinevus tervena elada jäänud aastate osas on aga tunduvalt väiksem – vaid neli aastat naiste kasuks. Seega meeste eluiga on küll lühem, kuid sellest ilma tegevuspiiranguteta elatud osa on suurem kui naistel,“ selgitas Maasing.
Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes – kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 82,2 aastat, põhiharidusega inimestel pea kümme aastat vähem ehk 72,9. Maakondlikus jaotuses oli oodatav eluiga pikim Hiiumaal ja Harjumaal, madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas. Eestis elavad mitte-eestlased elavad eestlastest mõnevõrra vähem – vastavalt 77,4 ja 78,9 aastat.
Baltimaade võrdluses on kõige kõrgem oodatav eluiga eestimaalastel. Vastav näitaja nii Lätis kui Leedus oli 2020. aastal 75,1 eluaastat, kusjuures mõlemas riigis see näitaja eelmisel aastal langes: Lätis 0,5 ja Leedus 1,3 aasta võrra. Samal ajal Euroopa keskmine eluiga 2019. aasta seisuga oli 81,3 – sellele jäävad kõik Balti riigid alla. Naaberriigis Soomes on oodatav eluiga 82,2 aastat, mida on 3,4 aastat rohkem kui Eestis.
Euroopas oli 2019. aastal kõige kõrgem tervena elatud aastate näitaja naistel Maltal (73,5) ja madalaim Lätis (54,1). Meeste kõrgeim Rootsis (73,8) ja madalaim Lätis (52,2). „Euroopa Liidu keskmise taustal on Eesti meeste näitaja kehvem kui naistel – tervena elavad meie mehed kümme aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla seitsme aastaga,“ lisas Maasing.
Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud.
Statistikatööde „Rahvastik“ ja „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib.
Vaata ka rahvastikuprognoosi valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Täpsem teave:
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181