Esialgsetel andmetel toodeti 2018. aastal 807 500 tonni piima ehk 2% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes küll piimalehmade arv, kuid aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.
Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.
Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.
Statistikaameti andmetel eksporditi 2011. aastal Eestis toidukaupadest enim teravilja, millest oder moodustas 66%. Transiidina veeti Eesti kaudu kõige rohkem välja kakaod ja kakaotooteid.
Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.
Eurostat avaldas Eesti statistikasüsteemi välishindamise tulemuste raporti. Raportis antakse Eesti statistikasüsteemile kõrge hinnang, samas juhitakse tähelepanu ka parendusvajadustele.