Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 1.01.2024 seisuga 1 374 687 inimest. Eelmisel aastal sündis 10 949 inimest ja suri 16 002.

2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht 551 miljonit eurot, mis on 15% enam kui aasta varem. Ettevõtlussektori panus T&A tegevusse oli märkimisväärne. Eelmise aasta arenguid teadus- ja arendustegevuses tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused. Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loigu sõnul on elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kaheksas omavalitsuses 79st: need on Kastre, Tartu, Kambja, Tori, Anija, Raasiku, Jõelähtme ja Peipsiääre vald. „Riigi keskmisena on rahvastik vanemaks jäänud 0,54 aasta võrra ehk 41,98 aastalt 42,52 aastale. Sellest kiiremini on rahvastik vananenud enamikus ehk 53 omavalitsuses,“ täpsustas Loik. Ülejäänud 18 omavalitsuses on rahvastik vananenud, kuid riigi keskmisest aeglasemalt. Noorimad elanikud on Rae vallas Nii 2020. kui ka 2025. aastal oli rahvastiku keskmine vanus

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Mullu sõlmiti reisikindlustuse lepinguid 25,7 miljoni, 2022. aastal aga 22,4 miljoni euro eest. Kui palju eestlasi kasutab reisikindlustust ja milliste summade eest? Tänases statistikablogis uurib statistikaameti analüütik Egle Loorits lähemalt viimaseid reisikindlustuse andmeid.