Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.
Igas neljandas Eesti leibkonnas kasvavad lapsed. Turvaliste koduseinte varjus teevad nad oma esimesed sammud, puhkavad päevaseiklustest ja lahendavad koolitükke. Tänasel lastekaitsepäeval uurime lähemalt, millistes tingimustes meie lapsed elavad ja kasvavad.
Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.
Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.
Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes 2022. aasta novembris ligi 226 000 turisti, mis ületab 2021. aasta novembri taset 35%. Suurenes nii välis*- kui ka siseturistide arv.
Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKP-st erinevate metoodikate järgi 3–26%.