Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.

Jõulupühad on peagi käes ja paljudel juba jõulupuudki tuppa toodud ning ehitud. Vaatasime eelmiste aastate väliskaubanduse andmetest järele, milliseid iseloomulikke jõulukaupu kõige rohkem Eestisse tuuakse ja millised enim riigist välja rändavad.

Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -2,0%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3% ja võrreldes 2010. aasta detsembriga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -2,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -2,2%, teatab Statistikaamet.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,1% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2021. aastal 2020. aasta keskmisega võrreldes 4,6%.

Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud. Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). Väga heaks või