Statistikatöö
Otsingu tulemused
Oktoobris kasvas töötleva tööstuse toodangu maht 0,8%
Kuupäev 04.12.2024
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et oktoobris töötleva tööstuse toodangu maht üle pika aja pisut suurenes. „Pärast peaaegu 2,5 aastat kestnud mahu vähenemist kasvas toodang võrreldes 2023. aasta oktoobriga 0,8%,“ lisas Bunder. Oktoobris suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (6,4%), metalltoodete (3,8%), elektriseadmete (9,9%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (4,1%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,4%) ning
Valmis Eesti valitsemissektori 2024. aasta rahanduse revisjon (parandatud 22.10.2024)
Kuupäev 25.09.2024
Artikkel
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus korrigeeriti koostöös Eurostatiga riigirahanduse arvestusmetoodikat ning sellega seoses muutus ka valitsemissektori eelarve puudujäägi näitaja. Parandus on märgitud punasega, samuti uuendasime revisjoni dokumenti. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,8%
Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%
Kuupäev 03.03.2025
Artikkel
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas
Statistikatöö
Valdkond
Majandusstatistikat tehakse majanduslikult aktiivsete üksuste andmete põhjal. Kõik juriidilistes registrites kajastatud majandusüksused ei pruugi aga olla aktiivselt tegevad. Majandusüksuste valdkonnas selgitatakse välja majanduslikult aktiivsed üksused; moodustatakse riikliku statistika koostamiseks statistilised üksused; klassifitseeritakse majandusüksused rahvusvaheliste standardite põhjal. Majandusstatistika kokkupanekuks tuleb pidada statistilist majandusüksuste registrit, mille andmed pärinevad äriregistrist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, maksukohustuslaste registrist
Valdkond
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on aluseks ettevõtete ja organisatsioonide tegevusala määramisel ning statistikaametile vajalik allikas valdkonnastatistika tegemisel. Tegevusaladesse liigendamine võimaldab ka rahvusvahelist võrreldavust valdkonna sees. Tegevusalade klassifikaator on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilisest klassifikaatorist (NACE) ning viies tase on riigisisene. Viienda taseme loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavaid õigusakte. EMTAKi
Septembris vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Kuupäev 31.10.2024
Artikkel
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata
Põlevkivist elektri tootmine mullu vähenes
Kuupäev 06.09.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.
Ehitushinnad tõusid eelmisel aastal 1,5%
Kuupäev 21.01.2026
Artikkel
Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõdes, et ehitushinnaindeksi tõusu panustas 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega mõjult enim materjalide hinnatõus. „Kui ehitushinnaindeks tõusis 2025. aastal 1,5%, siis sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinate kasutamine