Otsingu tulemused

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Eesti sotsiaaluuringu tulemustest selgub, et Eesti inimene on õnnelikum kui lätlane ja leedukas, aga kaugeltki mitte nii õnnelik kui soomlane või rootslane.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase pooleteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20–29-aastaseid noori jäänud vähemaks. Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 2,6% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,9%.

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12%

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,“ ütles ta. Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt Analüütik tõdes, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas. „Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline

Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.