2013. aasta novembris võrreldes 2012. aasta novembriga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 9% ja kaupade import jäi samale tasemele, teatab Statistikaamet. Eksport langes ka 2013. aasta oktoobriga võrreldes 4%.
Kaupade eksport jäi 2015. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga samale tasemele ja import vähenes 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetust põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi vähenemine.
Elektrit toodeti 2017. aastal 13 teravatt-tundi, mis on 8% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest suurenes 2016. aastaga võrreldes 13%.
Statistikaameti andmete kohaselt vähenes 2019. aasta novembris nii kaupade eksport kui ka import võrreldes 2018. aasta sama kuuga 10%. Kaubavahetus vähenes enamikus kaubagruppides.
Tänavu juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 26% ning imporditi 36% vähem kui eelmisel aastal samal ajal, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus vähenes enamikes kaubajaotistes, kuid kõige suurem oli langus masinate ja seadmete välja- ja sisseveos.
Kui suurt kasumit teenivad posti- ja kullerteenuste pakkujad? Kuidas on muutunud nende teenuste mahud ja võimekus investeerida? Neile küsimustele leiab vastused statistikaameti ja Omniva koostöös loodud juhtimislaualt, kuhu on koondatud sektori olulisemad näitajad.
Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.
2013. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 19% ja imporditi Eestisse 16% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutasid ühekordsed suuremahulised tehingud transpordivahenditega.
2012. aastal suurenes kaupade eksport 2011. aastaga võrreldes 4% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasv oli aeglasem kui aasta varem, mil kumbki suurenes 37%.