Statistikatöö
Otsingu tulemused
Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele
Kuupäev 28.01.2011
Artikkel
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud
Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele
Kuupäev 28.01.2011
Artikkel
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud
Valdkond
Eesti pinnal aastasadu viljeldud põllumajandus on mõjutanud meie loodust ja maad. Maad haritakse umbes viiendikul Eesti pindalast. Ühelt poolt on see võimaldanud meil kujundada ja säilitada poollooduslikke elupaiku, mille eluslooduse mitmekesisus ja püsimajäämine oleneb sellest, kui hästi me neid hoida suudame. Teiselt poolt võib põllumajandus loodusele ka kahjulikult mõjuda, reostades pinnast, vett või õhku, killustades elupaiku ja hävitades elusloodust nii siseveekogudes kui ka avamaal. Avaldame infot põllumajanduskeskkonna 28 näitaja kohta, mis on määranud Euroopa Komisjon. Nende alusel
Möödunud aastal veeti Eesti sadamate kaudu ligi 2 miljonit tonni enam kaupa
Kuupäev 25.01.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga 4,5%. Kaubamaht ulatus 39,3 miljoni tonnini, 2020. aastaga võrreldes veeti 1,7 miljoni tonni võrra rohkem kaupa.
Statistikatöö
Statistikatöö
Statistikatöö
Statistikatöö