Otsingu tulemused

Üleilmne eesmärk „Kvaliteetne haridus“ keskendub kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja võimalusele osaleda elukestvas õppes. Koolis käimist, haridustasemeid, õpetajate haridust ja õppeasutuste vastavust nõuetele (s.h sanitaartingimused) ning õpitulemuste erinevusi käsitletakse tervikuna. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi tagada tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus kõigile. Enne kooli on vaja arendada väikelapsi, et nad oleksid valmis algharidust omandama. Suurendada tuleb noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tehnilised ning kutseoskused tööhõives osalemiseks. Tuleb

Kaupade ja teenuste hinnad huvitavad ning mõjutavad paljusid inimesi. Poes jälgitakse, mis on odavam ja kuidas kaupade hind aja jooksul muutub. Kodu soetades uuritakse, kus, mis hinnaga ja millal on eluase kõige soodsam osta või üürida. Maja ehitajat aga huvitavad ehitushinnad. Kõik need andmed aitavad langetada argipäeva väikesi ja suuri otsuseid. Statistikaamet avaldab teenuste tootjahinnaindeksit, tööstustoodangu tootjahinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit, tarbijahinna-, ehitushinna- ning eluasemehinnaindeksit. Infot leiab ka põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi ja

Mis uuring see on? Põllumajandusloendus toimub iga kümne aasta tagant enamikus maailma ja kõigis Euroopa Liidu riikides. Uuringu tulemusel saavad ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid, teadusasutused ja põllumajandusettevõtjad vajaliku sisendi, kuidas teha põllumajandusvaldkonnas otsuseid ja mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ning rahastust. Aastal 2020 toimub Eestis juba seitsmes põllumajandusloendus. Mida põllumajandusloendusel küsitakse? Põllumajandusloenduse nimekirja sattunud majapidamistelt küsitakse 2020. aasta põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu

Oodatav eluiga on inimese sünnihetkel keskmiselt elada jäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Näitaja arvutatakse vastava aasta suremusnäitajate põhjal ja kehtib ainult siis, kui need ei muutu. Enamasti see nii aga ei ole, kuid trendina näitab oodatav eluiga inimeste eluea muutumist ja ühiskonna arengut võrreldes varasema aja ja teiste riikidega. Meeste ja naiste oodatavat eluiga vaadatakse eraldi. Oodatavat eluiga ja elada jäänud aastaid arvutatakse ka eraldi elukoha, rahvuse ja hariduse järgi.

Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu. Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult. Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb. Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.