Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 4% ning import 31%. Impordi kiirem kasv suurendas oluliselt kaubavahetuse puudujääki, mis ulatus aprillis 542 miljoni euroni.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 8% ja import 5%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas Euroopa Liidu riikidega toimunud ekspordi ja impordi suurenemine.
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.
Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.
Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.
Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Impordi suurem vähenemine tasakaalustas kaubavahetuse bilanssi.
Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60 %.