Kaubavahetus kahanes viimati nii palju 11 aastat tagasi
Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Impordi suurem vähenemine tasakaalustas kaubavahetuse bilanssi.
Eestist eksporditi aprillis kaupu jooksevhindades 1,02 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,09 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 61 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 89 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul toimus viimane nii suur kaubavahetuse vähenemine 11 aastat tagasi ehk 2009. aastal. „Kaubavahetus kahanes aprillis enamikes olulistes kaubagruppides, kuid nii eksport kui ka import suurenesid koroonaviirusega seotud toodete, nagu näiteks desinfektsioonivahendite ja ravimite seas,“ selgitas Puura.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner aprillis oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Hollandisse (langus 35 miljonit eurot), Venemaale ja Rootsi (mõlemaisse 32 miljonit eurot). Hollandisse veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli, Venemaale mehaanilisi seadmeid ning Rootsi elektriseadmeid. Enim suurenes eksport Argentiinasse, kuhu eksporditi rohkem mootorikütuseid.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta aprilliga mineraalsete toodete (langus 63 miljonit eurot), transpordivahendite (47 miljonit eurot) ja elektriseadmete (31 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Kõige enam aga suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 12 miljonit eurot) eksport, kus enim kasvas desinfektsioonivahendite ja lämmastikväetiste väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 18% ja reeksport 16%. Enim vähenes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, kommunikatsiooniseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete, nagu näiteks magamistoa mööbli juurde kuuluvate lisade väljavedu.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (langus 66 miljonit eurot), Saksamaalt (42 miljonit eurot) ja Venemaalt (35 miljonit eurot). Rootsist ja Saksamaalt kahanes kõige rohkem sõiduautode ning Venemaalt kütuste sissevedu. Kaupade import kasvas kõige rohkem Soomest (kasv 9 miljonit eurot), kust toodi rohkem mootorikütuseid.
Kaupadest toodi Eestisse enim keemiatööstuse toorainet ja tooteid, elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite (langus 104 miljonit eurot), elektriseadmete (49 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (47 miljonit eurot) sissevedu. Kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 18 miljonit eurot) import, kus oluliseks mõjutajaks olid ravimid.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2019 | 2020 | muutus, % | 2019 | 2020 | muutus, % | 2019 | 2020 | |
| KOKKU | 4798 | 4503 | -6 | 5323 | 4849 | -9 | -524 | -346 |
| jaanuar | 1158 | 1150 | -1 | 1278 | 1163 | -9 | -120 | -12 |
| veebruar | 1163 | 1094 | -6 | 1251 | 1212 | -3 | -88 | -118 |
| märts | 1238 | 1234 | 0 | 1405 | 1389 | -1 | -166 | -155 |
| aprill | 1239 | 1025 | -17 | 1389 | 1086 | -22 | -150 | -61 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, miljonit eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, miljonit eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1025 | 100 | -17 | KOKKU | 1086 | 100 | -22 |
| EL-27 | 665 | 65 | -23 | EL-27 | 823 | 76 | -22 |
| Euroala 19 riiki | 478 | 47 | -24 | Euroala 19 riiki | 631 | 58 | -18 |
| EL-i välised riigid ja Suurbritannia | 360 | 35 | -4 | EL-i välised riigid ja Suurbritannia | 263 | 24 | -21 |
| 1. Soome | 185 | 18 | -9 | 1. Soome | 168 | 15 | 6 |
| 2. Rootsi | 97 | 10 | -25 | 2. Saksamaa | 107 | 10 | -28 |
| 3. Läti | 84 | 8 | -26 | 3. Leedu | 104 | 10 | -24 |
| 4. Saksamaa | 74 | 7 | -15 | 4. Läti | 96 | 9 | -22 |
| 5. USA | 73 | 7 | -1 | 5. Venemaa | 94 | 9 | -27 |
| 6. Leedu | 51 | 5 | -26 | 6. Rootsi | 79 | 7 | -46 |
| 7. Venemaa | 50 | 5 | -39 | 7. Poola | 74 | 7 | -13 |
| 8. Norra | 38 | 4 | -5 | 8. Holland | 55 | 5 | -7 |
| 9. Taani | 37 | 4 | -23 | 9. Hiina | 49 | 4 | 14 |
| 10. Poola | 34 | 3 | 12 | 10. Belgia | 24 | 2 | -7 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, miljonit eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| miljonit eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aastaga võrreldes, % | miljonit eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aastaga võrreldes, % | ||
| KOKKU | 1025 | 100 | -17 | 1086 | 100 | -22 | -61 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 99 | 10 | -6 | 117 | 11 | -16 | -18 |
| Mineraalsed tooted (V) | 94 | 9 | -40 | 116 | 11 | -28 | -22 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 75 | 7 | 18 | 145 | 13 | 14 | -70 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 33 | 3 | -18 | 67 | 6 | -9 | -34 |
| Puit ja puittooted (IX) | 121 | 12 | -9 | 49 | 5 | 0 | 72 |
| Paber ja pabertooted (X) | 27 | 3 | -8 | 20 | 2 | -19 | 7 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 26 | 2 | -24 | 41 | 4 | -28 | -14 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 86 | 8 | -15 | 113 | 10 | -15 | -26 |
| Mehaanilised masinad (84) | 93 | 9 | -17 | 105 | 10 | -31 | -12 |
| Elektriseadmed (85) | 152 | 15 | -17 | 124 | 11 | -28 | 28 |
| Transpordivahendid (XVII) | 51 | 5 | -48 | 65 | 6 | -62 | -14 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 47 | 5 | 9 | 29 | 3 | -9 | 18 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 78 | 8 | -19 | 27 | 2 | -26 | 51 |
| Muu | 43 | 4 | -1 | 68 | 6 | 5 | -25 |
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.