Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.
Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Juriidiliste isikutena peavad kõik täitma seadusega kehtestatud reegleid ja esitama peale majandusaasta aruande kvartali- või kuuaruandeid mitmele ametile. Aruandlus on ettevõtja eluga kaasas käiv kohustus. Sageli on aruannetes kattuvusi ehk peame samad andmed vormistama erinevalt erinevateks aruanneteks. Väikeettevõtja vajab seejuures sageli raamatupidaja abi, mis tähendab suuremaid või väiksemaid kulusid. Isegi tarkvara kasutades on üksjagu tülikas mõnd aruannet kokku panna ja esitada. Lahendus on üleminek andmepõhisele
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 23,7%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 19,9% ja teenused 31,0% kallimad.
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel oli septembri keskpaigaks koristatud 86% teraviljapinnast, kust saadi enam kui 1,45 miljonit tonni teravilja.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.
Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.
Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.