Otsingu tulemused

Sel aastal pälvis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Alice Mikk, kes analüüsis oma magistritöös erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega. "Andmetega töötamine on nagu peidetud teadmiste kaevamine," ütleb noor andmeteadlane.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Statistikaamet vaatas sel puhul andmetele otsa ja leidis põnevaid fakte, milline on Eesti kultuuriline mitmekesisus arvudes.

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.

Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?

Eesti omavalitsused on väga erineva suuruse ja rahvastikustruktuuriga, mistõttu ei saa kõiki hinnata ühe mõõdupuu järgi. Palgastatistika põhjal teame, et ka sissetulekud varieeruvad omavalitsuste kaupa. Andmetele toetuv otsustusprotsess aitab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse erisusi, mis iseloomustavad just nende piirkonda. Statistikaameti kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimislauad, kust muu hulgas leiab andmeid nii elanikkonna kui ka majanduse ja keskkonna kohta, on nüüdsest täienenud sissetulekute statistikaga. Euroopa statistikaameti (Eurostat) rahastatava projekti raames loodi

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.