Täna ja 20 aastat tagasi: milliste Euroopa Liidu riikide kodanikud elavad Eestis?
Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
| Eesti liitumisest Euroopa Liiduga saab sel aastal 20 aastat. Statistikaamet uurib andmelugude sarjas, mis on selle aja jooksul Eestis ja eestlaste elus toimunud. |
Neli aastat enne ELiga liitumist ehk aastal 2000, elab Eestis rahvaloenduse andmete järgi ligi 4000 ELi kodanikku, moodustades sellega 0,3% Eesti elanikkonnast. See on umbes Paldiski linna jagu inimesi.
Enim Läti, Leedu ja Soome kodanikke
Läti (1410), Leedu (1100) ja Soome (930) kodakondsed moodustavad 2000. aastal pea 90% kõigist Eestis elavatest ELi kodanikest ning vaid Rootsi ja Saksamaa kodanikud on need, keda on samuti enam kui 100. Lisaks ei ela ligi kümne riigi kodanikke Eestis üldse. Nendeks riikideks on muu hulgas näiteks Slovakkia, Sloveenia ja Portugal.
ELi kodanike koosseis Eestis on üsna ühetaoline. Riikide nimekiri ja järjestus lubavad oletada, et ehk on välismaalastest ELi kodanikud Eestis eelkõige perekondlike sidemete tõttu. Lääne-Euroopa kaugematest riikidest, näiteks Hispaaniast, Itaaliast või Prantsusmaalt, elab Eestis kümmekond inimest ning paari erandiga ei ole endistest sotsriikidest Eestisse elama asunud pea kedagi.
Esindatus mitmekesistub
Seitse ja pool aastat pärast ELiga liitumist ning 11 aastat pärast eelnevat rahvaloendust, on 2011. aasta seisuga ELi kodanike arv Eestis kasvanud võrdlemisi vähe – 2500 elaniku võrra ehk 6500 elanikuni. Jätkuvalt on enim Läti, Leedu ja Soome kodanikke, kuid nende osakaal on langenud 72% juurde ehk koosseis on muutunud mitmekesisemaks.
Lisaks Saksamaa ja Rootsi kodanikele on enam kui saja kodanikuga Eestis esindatud nüüdsest ka Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi ja Poola kodanikud. Seega, võrreldes 2000. aastaga on Eestisse hakanud saabuma elanikke ka kaugemalt Lääne-Euroopast, kuid niinimetatud endistest sotsmaadest on suurema esindatusega vaid Poola. Nulli kodanikuga esindatud riikide arv on kahanenud vaid üheni ning kõiki ELi kodanikke oli 2011. aastal võrreldes 2000. aastaga rohkem.
Toimub suurim hüpe
Viimase rahvaloenduse (31.12.2021) seisuga elab Eestis 21 600 ELi kodanikku, mis on üle kolme korra rohkem kui kümme aastat varem. Tuumiku moodustavad Läti (5000) ja Soome (4700) kodanikud, kelle arv on samuti kümne aastaga kolmekordistunud.
Leedukate arv seevastu on püsinud stabiilsemana. Siiski, nende kolme riigi kodanike osakaal kõigist ELi kodanikest on langenud 54% juurde. Neljandalt kohalt leiab jätkuvalt Saksamaa 1800 kodanikuga ning üle tuhande Eesti elaniku on Prantsusmaa (1300) ja Itaalia (1270) kodakondsed. Lisaks neile riikidele on enam kui saja kodanikuga esindatud veel 15 riiki. Pea kõigi riikide kodanike arvu kasvu perioodil 2011–2021 saab mõõta kordades.
Tõsi, madal võrdlusbaas lubab teha drastilisi kommentaare. Näiteks on Rumeenia kodanike arv kasvanud 22 korda (2011 – 32, 2021 – 711), kuid mitmekordistunud on ka nende riikide kodanike arv, keda juba 2011. aastal oli siin üle saja. Nii on Prantsuse kodanike arv kasvanud ligi kolmteist korda. Saksamaa kodanike arv kasvanud neli korda, Itaalia pea kuus korda ning Hispaania üle seitsme korra. Suhteliselt kõige vähem on võrreldes 2011. aastaga kasvanud Leedu (1,4 korda) ning Taani kodanike arv (2,3 korda).
Keskmine Eestis elav Euroopa Liidu kodanik – kes ta on?
Pea kaks kolmandikku Eestis elavatest Euroopa liidu kodanikest on mehed. Seejuures on Tšehhi ainus riik, mille Eestis elavatest kodanikest suurema osa moodustavad naised. Seegi saavutab enamuse vaid napi paari inimesega. Teises äärmuses on Hollandi kodakondsed, kus meeste arv ületab naiste oma enam kui neljakordselt. Keskmine Eestis elav Euroopa Liidu kodanik on 38 aastat vana, mis on neli aastat noorem kui keskmine Eesti elanik.
Kaks kolmandikku Euroopa Liidu kodanikest elavad Harjumaal. Võrdluseks, et Eesti elanikkonnast tervikuna elab Harjumaal 46%. Järgneb Tartumaa, kus elab 11% Euroopa Liidu kodanikest. Läti kodanike mõjul on kolmandal kohal Valgamaa, kus elab 7% ELi kodanikest.
Ehk on need Euroopa Liidu kodanikud lihtsalt kaua ära olnud rahvuskaaslased, kes on vahepeal uue passi omandanud? Siiski, rahvuselt on eestlaste osakaal sisserännanud Euroopa Liidu kodanike hulgas vaid 1,3%, ning neist pea kõik on kas Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti või Leedu passiga ehk samad riigid, kes olid peamiselt esindatud juba 2000. aasta loenduse ajal. Eestis sündinute osakaal on ELi kodanike seas aga juba märgatavalt kõrgem – 11%, kuid ka siin kannavad põhiraskust juba eelpool mainitud viis riiki.
2021. aasta loendusel loendati Eestis kokku 1 331 824 elanikku, kellest 84,7% olid Eesti kodanikud, 10,2% olid välisriikide kodanikud ning 5% olid määramata kodakondsusega ehk nn hallid passid. Euroopa Liidu kodanikud moodustasid 1,6% elanikkonnast üldiselt ja 16% kõigist välisriikide kodanikest.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee