Juulis oli nii Eesti Ekspressi avaldatud loos kui ka Maalehe artiklis juttu avaliku ja erasektori palkadest. Arutelu ja üllatusmomenti tekitas asjaolu, et avaliku sektori palgad on suuremad kui erasektoris. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse erasektoris.
Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.
Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.
2015. aastal on oma tööga väga rahul või pigem rahul 85% töötajatest, teatab Statistikaamet. Viimase 12 kuu jooksul on töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.
Täna keskööst märtsi lõpuni toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, teatab Statistikaamet.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta I kvartalis ligi 7000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende arv vähenes 1,1%, ent suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 5,7%.
Statistikaamet esitleb täna, 29. novembril kogumikku „Eesti piirkondlik areng 2013“, kus seekord on tähelepanu all ettevõtlus ja majandus. Ühe teemana leiab kogumikus käsitlemist omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2012. aasta II kvartalis üle 8100 vaba ametikoha ning nende arv kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 29%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on vabade ametikohtade arv pärast 2008. ja 2009. aasta langust kasvanud alates 2010. aasta II kvartalist.
Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.