Statistikatöö
Otsingu tulemused
Andmekool #4: Kuidas moodustatakse uuringute valimid?
Kuupäev 20.02.2024
Artikkel
Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.
Statistikaameti andmekool #6: Registriandmed ehk taaskasutus on moes ka statistikas
Kuupäev 07.03.2024
Artikkel
Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.
Statistikaameti andmekool #1: Mis on riiklik statistika ja mis kasu mina sellest saan?
Kuupäev 19.12.2023
Artikkel
Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!
2017. aastal kiirenes Eesti majanduskasv
Kuupäev 28.02.2018
Artikkel
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%.
Rahvaloenduse andmetel elab Euroopa Liidus üle 443 miljoni inimese
Kuupäev 13.04.2023
Artikkel
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).
Valdkond
Väliskaubandusstatistika annab ülevaate kaupade ja teenuste kaubandusest Eesti ja teiste riikide vahel. Ekspordi ehk väljaveo ja impordi ehk sisseveo vahe moodustab riigi väliskaubanduse bilansi. Väliskaubandusstatistikas kajastatakse kaupasid nende liikumise alusel üle Eesti riigipiiri ning teenuseid residentide ja mitteresidentide ostu-müügitehingute alusel. Väliskaubandusstatistika avaldatakse jooksevhindades. Väliskaubandusstatistikast saab teada, kui suur on väliskaubanduse üldmaht; milline on eksporditud ja imporditud kaupade ning teenuste väärtus; kui palju Eestis toodetud kaupu ja
Teenindussektori osatähtsus on kasvanud kõigis maakondades
Kuupäev 14.12.2017
Artikkel
Enamik ehk 64% Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.
Sisuleht
1 Kapitalirent hõlmab tehinguid, mille puhul rendimakseid arvutatakse selliselt, et hõlmata kogu või peaaegu kogu kauba väärtus. Omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved lähevad üle rentnikule. Lepingu lõppedes saab rentnikust kauba seaduslik omanik. 2 Töötlemine hõlmab selliseid töid (ümberkujundamist, ehitamist, monteerimist, laiendamist, renoveerimist jne), mille eesmärk on toota uus või oluliselt täiustatud toode. See ei pea tingimata hõlmama muutust toote klassifikatsioonis. Töötleja enda kulul tehtavad töötlemistoimingud ei kuulu käesoleva punkti alla ja need tuleks märkida tehinguliigi
Kuhu tüürib Vabariigi Valitsus? Uuenenud Tõetamm annab ausa ülevaate
Kuupäev 16.08.2023
Artikkel
Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Juulis avalikustati Tõetammel tänase valitsuse tegevusprogramm järgnevaks neljaks aastaks.