Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Andmeamps

Sisuleht
Tere tulemast andmeampsude lehele Siin kuvame 2023. aasta andmekirjaoskuse nädalal avaldatud andmeampse, mis näitavad, kuidas statistikaga seotu vajab tähelepanelikkust. Ampsud avaldatakse jaokaupa. Soovitame soojalt kiigata andmekirjaoskuse nädala raames toimuva küsimuste maratoni Küsimus24 NR 1 – normaaljaotus, paranormaaljaotus Andmete jaotuvus on üks andmete uurimise olulisemaid nüansse, normaaljaotus ehk Gaussi jaotus seejuures üks tuntumaid ja näeb „tavaliselt“ välja umbes selline nagu ülaloleval joonisel (nimetatakse jaotuskõveraks). Väga paljud andmeanalüüsi tööriistad töötavad õigesti

Välisturistide külastused Eesti muuseumidesse on kasvanud ligi viiendiku võrra

Kuupäev 16.05.2025
Artikkel
„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Statistikaamet hakkab katsetama, kuidas andmeid rohkem taaskasutada

Kuupäev 11.02.2025
Artikkel
Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Ruumiandmed

Valdkond
Ruumiandmed on andmed, mis viitavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale. Statistika andmebaasis on kõige rohkem ruumiandmeid maakondade ja omavalitsuste kohta. Paljud näitajad on avaldatud maakonna ja/või omavalitsuse tasandil, mis teeb neist väärtuslikud ruumiandmed. Ruumiandmed on vajalikud eri piirkondade konkurentsi võime ja arengu võrdlemisel, samuti on need tõenduspõhise poliitikakujunduse aluseks. Ruumiandmed aitavad teha paremaid strateegiaid ja otsuseid, mis toetavad piirkondade jätkusuutlikku arengut ja heaolu. Statistikaameti kaardirakendus kasutab statis tika

Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot

Kuupäev 02.06.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

Täiskasvanute koolituse uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Täiskasvanute koolituse uuring on üle-euroopaline isikuuuring, mis uurib põhjalikult elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppimise osas. Kelle tellimuse alusel seda uuringut korraldatakse? Uuringut koordineerib Eurostat. Uuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium. Milleks on neid andmeid vaja? Uuringu tulemused aitavad nii riiklikul kui Euroopa tasandil mõista, et kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab

Statistikaameti andmekool #6: Registriandmed ehk taaskasutus on moes ka statistikas

Kuupäev 07.03.2024
Artikkel
Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Statistikaameti andmekool #10: Kuidas tehakse riigirahanduse statistikale tervisekontrolli?

Kuupäev 28.05.2024
Artikkel
Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu

Kuupäev 27.07.2026
Artikkel
Uuring näitas, et toona tarbis rohkem kui iga neljas leibkond enda kasvatatud aiamarju (26% ) ja õunu (27%). „Populaarsuselt järgmiste enda kasvatatud saaduste hulka kuulusid tomatid ja kurgid, mida kasvatas vastavalt 23% ja 22% leibkondadest,“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg. Enda kasvatatud kartulit tarbiti keskmiselt 82 kilogrammi aastas „Koguseliselt tarbiti kõige enam enda kasvatatud kartulit – keskmiselt 82 kilogrammi aastas. Õunu tarbiti aastas keskmiselt 50 kilogrammi leibkonna kohta. Pirnide ja luuviljade puhul oli vastav näitaja ligikaudu 15 kilogrammi,“ selgitas