Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu
Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.
Uuring näitas, et toona tarbis rohkem kui iga neljas leibkond enda kasvatatud aiamarju (26% ) ja õunu (27%). „Populaarsuselt järgmiste enda kasvatatud saaduste hulka kuulusid tomatid ja kurgid, mida kasvatas vastavalt 23% ja 22% leibkondadest,“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.
Enda kasvatatud kartulit tarbiti keskmiselt 82 kilogrammi aastas
„Koguseliselt tarbiti kõige enam enda kasvatatud kartulit – keskmiselt 82 kilogrammi aastas. Õunu tarbiti aastas keskmiselt 50 kilogrammi leibkonna kohta. Pirnide ja luuviljade puhul oli vastav näitaja ligikaudu 15 kilogrammi,“ selgitas Remmelg.
Koriluse ja jahinduse vallas on populaarsemad saadused seened ja metsamarjad. Seeni korjas enda tarbeks 14% leibkondadest ning neid tarbiti keskmiselt 9 kilogrammi aastas.
Leibkondade osakaal, kes tarbisid enda kasvatatud / korjatud saadusi, 2020
| Tooted | Leibkondade % , kes tarbisid enda kasvatatud / korjatud saadusi |
|---|---|
| Õun | 27,01 |
| Aiamarjad | 26,28 |
| Tomat | 22,59 |
| Kurk | 21,66 |
| Kartul | 17,75 |
| Porgand | 15,26 |
| Seened | 13,71 |
| Mugulsibul | 13,33 |
| Metsmarjad | 11,44 |
| Luuviljad | 9,32 |
| Munad | 4,28 |
| Mesi | 4,24 |
Enda kasvatatud ja korjatud saadusi tarbitakse enim Kesk-Eestis
Linnalistes asulates elavatest leibkondadest tarbis enda kasvatatud, korjatud, püütud või kütitud saadusi 31% ning maapiirkondades 57%. Piirkonniti oli selline tarbimine kõige levinum Kesk-Eestis, kus enda kasvatatud või korjatud saadusi tarbis 57% leibkondadest ning Lõuna-Eestis, kus seda teeb 49%. Kirde-Eestis tarbib enda kasvatatud saadusi iga neljas ja Põhja-Eestis iga kolmas pere.
„Piirkonniti erinesid ka populaarsemad saadused ja tarbitud kogused,” tõdes Epp Remmelg. „Näiteks Kesk-Eestis kasvatab või korjab enda tarbeks toitu üle poole leibkondadest, kuid tarbitud kogused ei erine oluliselt Eesti keskmisest. Samas Kirde-Eestis kasvatab või korjab enda tarbeks saadusi ligikaudu iga neljas leibkond, aga paljude saaduste puhul on keskmised kogused suuremad kui teistes piirkondades.” Kirde-Eestis tarbiti keskmisest rohkem omakasvatatud tomateid (26 kg leibkonna kohta aastas), kurke (23 kg), mugulsibulaid (13 kg), metsamarju (20 kg) ja seeni (19 kg).
Lõuna-Eesti peredes kasvatati koguseliselt vähem külmaõrnemaid kultuure (luuviljalisi, pirne, viinamarju), kuid keskmiselt enam õunu (59 kg leibkonna kohta), aiamarju (25 kg) ning Kirde-Eestiga võrreldavas koguses mugulsibulat (12 kg).
Enda kasvatatud või korjatud saadusi tarbivad sagedamini suuremad pered ja pensionärid
Enda tarbeks kasvatatud või korjatud saadusi tarbis ligikaudu veerand üheliikmelistest leibkondadest. Samas tegeles aianduse ja korilusega üle poole (55%) pensioniealistest paaridest. Peaaegu sama kõrge on omakasvatatud või korjatud saaduste tarbimisnäitaja ka kolme- ja enamalapseliste perede hulgas (52%). Lastega peredest tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 46% ning lasteta leibkondadest 37%.
Järgmine aasta toob uued andmed
Seni värskeimad andmed põhinevad 2020. aastal läbi viidud uuringul, kuid praegu on käimas uus leibkonna eelarve uuring.
Statistikaamet alustas uuringuga 2025. aasta 1. detsembril ning aasta jooksul kaasatakse sellesse 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Uuring kestab kuni 2026. aasta 27. detsembrini ja tulemused avaldatakse 2027. aastal. Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit ning alates 2026. aastast on see kohustuslik kõigile Euroopa Liidu riikidele.
Uuring koosneb küsitlusest ja kulupäeviku täitmisest. Uuringu tulemusi kasutatakse muu hulgas elatusmiinimumi arvutamisel ning sotsiaaltoetuste ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamisel. Statistikaamet kutsub kõiki kutse saanud inimesi uuringus aktiivselt osalema.
Leibkond on ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.
Leibkonna eelarve uuringu andmed on avaldatud ka statistika andmebaasis.
Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)