Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Klassifikaatorid ja koodiloendid

Valdkond
Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorite liigitus Põhimõisted ja nõuded klassifikaatorile Põhimõisted Nõuded klassifikaatorilee Klassifikaatori omanik/haldaja Klassifikaatorite kasutamine Klassifikaatorite haldamine Rahvusvahelised mudelid klassifikaatorite ja koodiloendite haldamiseks Versioniseeritavad ja aegpidevad klassifikaatorid Versioonide ja variantide tähistamine Klassifikaatori struktuur Koodid Vastavustabel Koodiloendid Andmepõhise aruandluse (APA) taksonoomiad Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorid ja koodiloendid on metaandmete liik, mida kasutatakse andmete

Aprillis kaubavahetuse kasv aeglustus: eksport kasvas 3% ja import 1%

Kuupäev 09.06.2025
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Kuupäev 11.04.2024
Artikkel
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?

Kuupäev 06.03.2024
Artikkel
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.