Otsingu tulemused

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva, mille puhul korraldavad Eesti riikliku statistika tegijad Statistikaamet ja Eesti Pank ning kandidaat Tervise Arengu Instituut 25. aprillil rahvusvahelise konverentsi „ Riiklik statistika muutuvas maailmas ”. Juubelikonverentsi märksõnad on minevik, tänapäev ja tulevik. Juubelikonverents heidab pilgu statistika arenguloole Eestis ning annab lühikese sissevaate statistikale tema ajaloo eri etappidel. Et markeerida aga Eesti kohta statistikamaailmas, esineb konverentsil tippteadlasi teistestki Euroopa riikidest. Kuna Eesti statistika

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta kolmandas kvartalis 0,8% võrreldes teise kvartaliga ning 24,2% võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

Statistikaamet alustas koostöös tarkvaraettevõttega Helmes kaasaegse andmete kogumise infosüsteemi loomist. Tööde esimeses etapis arendatakse rakendust, mida inimesed saavad kasutada veebis küsitlustele vastamiseks.