Kindlustusettevõtete majandusnäitajad (kvartal)
Kindlustusettevõtete bilanss, kasumiaruanne | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) | |
Finantssektor | |
Elukindlustus – kindlustustegevuse põhiliike, mille puhul kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise või surma korral vastavalt temaga sõlmitud lepingule maksma kokkulepitud summa kas ühekordse maksena (kapitalikogumiskindlustus) või perioodiliste maksetena. Elukindlustuse liigid on: surmajuhtumi kindlustus, kapitalikogumiskindlustus, sünni- ja abiellumiskindlustus, pensionikindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, lisakindlustus jm. Kahjukindlustus – kõik kindlustustegevuse liigid, v.a elukindlustus. Kahjukindlustuse liigid on: liikluskindlustus, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, reisikindlustus, sõidukite kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, varakindlustus, sõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, rahalise kaotuse kindlustus jm. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest – muud tehnilised tulud, mida ei kajastata kasumiaruande teistel tehniliste tulude ridadel. Teenustasud – aruandeperioodi teenustasud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute, investeerimislepingute ja kindlustuslepingute (kui kindlustuslepingu hoiuse komponent on lahti seotud) sõlmimisest ja haldamisest. | |
Kindlustusselts | |
Registreeritud kindlustusseltsid FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest kindlustusettevõtetest | |
Kogu Eesti | |
2007–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst). MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatööle 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ ja 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“. | |
Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010) http://ec.europa.eu/eurostat/web/esa-2010 Kindlustustegevuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104122019008 | |
Puuduvad |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Finantssektori arvepidamine vastab ESA 2010 nõuetele. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Ei rakendata |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 19. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Kvartal | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikuga „Kindlustus (kvartal)“. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide ja muude uuringute andmetega. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei korrigeerita |