Otsingu tulemused

Aasta lõpus algava Eesti suure rahvaloenduse läbiviijaks on kandideerinud üle 830 tööotsija, enim avaldusi on laekunud küsitleja ja andmetöötleja ametikohtadele ning piirkonniti on tööle soovijatest puudu veel Muhu, Abruka ja Vormsi saarel.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 1% ja import 3%. Teenuseid müüdi 2,8 miljardi eest ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 557 miljonit eurot.

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Rahvaloendus jätkub registriandmete kogumise ja analüüsiga. Juuni alguses avaldatakse esimesena andmed rahvastiku koosseisu kohta.

2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.