Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes enamiku suuremate töötleva tööstuse eksportööride eksport ning tootlikkus.

Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav

Eesti ja Läti 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi võrreldes selgub, et maa ja tootmine koondub üha enam suurte majapidamiste kätte. Eestis on viimase viie aasta jooksul majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv olnud kordades kiirem kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist ja Lätis 83 100. Põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda ja Lätis 41%. [caption id="attachment

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta II kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome. Turism 2009. aastal 2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa. 89% Eestist lahkuvatest välismaalastest oli

Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome. Turism 2009. aastal 2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa. 89% Eestist lahkuvatest välismaalastest oli