Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.
Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel
Juba üle 4000 inimese on andnud märku oma soovist töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Suuremahulised töökonkursid kuulutatakse välja tänavu sügisel.
Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000
31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest. REL 2011 prooviloenduse eesmärk oli katsetada loenduse metoodikat, loodud infosüsteeme ja üldist töökorraldust. „Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et see ka õnnestus. Eriti rõõmustas prooviloenduspiirkondade elanike ning omavalitsuste vastutulelikkus ja valmidus ettevõtmisega kaasa tulla,” ütles REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. „Saime prooviloendusel osalenud inimestelt palju asjalikku tagasisidet. Sellest on 2011. aasta
31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest. REL 2011 prooviloenduse eesmärk oli katsetada loenduse metoodikat, loodud infosüsteeme ja üldist töökorraldust. „Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et see ka õnnestus. Eriti rõõmustas prooviloenduspiirkondade elanike ning omavalitsuste vastutulelikkus ja valmidus ettevõtmisega kaasa tulla,” ütles REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. „Saime prooviloendusel osalenud inimestelt palju asjalikku tagasisidet. Sellest on 2011. aasta
Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.
Keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse e-loendus, mille käigus loendati internetis 5497 inimest, teatab Statistikaamet. Prooviloendus jätkub märtsikuus küsitlusloendusega, kui e-loendusel mitteosalenud elanikke külastab Statistikaameti küsitleja.
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".