Otsingu tulemused

Statistikaametile pidi 2012. aastal statistikaaruandeid esitama iga teine ettevõte, samas oli aruandluskoormus kõigis ettevõtete suurusrühmades väiksem kui eelmistel aastatel. Statistikaaruandeid esitas 36 474 ettevõtet (49% tegutsevatest ettevõtetest), mida oli 1700 võrra rohkem kui 2011. aastal. Aruandekohustuslaste arv suurenes koos tegutsevate ettevõtete arvu kasvuga. Statistikaametis kasutatakse aruandluskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

Alates 1. jaanuarist 2021 tuleb teenuste väliskaubanduse andmed esitada statistikaametile, kes teeb ka kaupade väliskaubandusstatistikat. Esimene küsimustiku esitamise tähtaeg on 18. aprill. Möödunud aasta lõpuni kogus teenuste väliskaubanduse andmeid Eesti Pank, kes tegi seda maksebilansi vaatest lähtuvalt.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Statistikaameti andmetel oli erasektoris 2014. aasta II kvartalis keskmine brutokuupalk 997 eurot ja palk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 4,3%. Erasektori välisomandis ettevõtete brutokuupalgad olid kõikidel tegevusaladel kõrgemad kui Eesti kapitali kontrolli all olevates ettevõtetes.