Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 4,6%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 7,6% kallimad ja teenused 0,8% odavamad. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 4,6% 2021. aasta juunis, mil see oli 3,8%.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,3%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 14,4% ja teenused 17,2% kallimad.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32% ja 33% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2022. aasta teises kvartalis teenuste eksport 32%, import langes aga 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi teises kvartalis 2,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses.
Pärast kaks aastat kestnud langust lennujaamade sõitjateveos, külastas 2011. aastal Eesti lennujaamu ligi 2 miljonit sõitjat, mis oli 36% rohkem kui 2010. aastal.
Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).