2014. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis oli 126 miljonit eurot suurem kui 2013. aastal.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10%, import aga vähenes 5%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% kogu ekspordist. Eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse suurenes 38%, Euroopa Liitu vähenes aga 2% võrra.
2008. aasta novembris vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi viiendiku eelmise aasta novembriga võrreldes, teatab Statistikaamet. Viimati oli kaupade import nii madalal tasemel 2006. aasta alguses.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2020. aasta novembris 2019. aasta sama kuuga võrreldes 9% ning import 7%. Enim suurenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.
Kui kõik vajalikud andmed oleksid õigel ajal käes ja kvaliteetsed, oleks riikliku statistika tegemine puhas rõõm. Tegelikkuses on andmekogumine statistika tegemise protsessi kõige vaevalisem ja kallim osa. Sellepärast peab alati hoolikalt kaaluma, milliseid andmeid on vaja ja kuidas neid koguda.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 4% ning import 13%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete vedu.
2011. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 947 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Eksport oli 43% ja import 33% suurem kui mullu juunis.
Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.