Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aastal I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 3% vähem, teatab Statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 10%.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 6% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid teist aastat järjest.
2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel jätkub Euroopa Liidus majapidamiste arvu kiire vähenemine, selgus Eurostati täna avaldatud kokkuvõttest. Kasutatava põllumajandusmaa pind Euroopas pole oluliselt muutunud, kuid kasvab mitmes uues liikmesriigis ja kahaneb enamikus vanades liikmesriikides. 2010. aastal võrreldes 2003. aastaga on EL-is majapidamisi juba ligi kolme miljoni võrra ehk 20% vähem. Enim vähenes majapidamiste arv Eestis (47%). Suur vähenemine on toimunud ka Bulgaarias (44%), Lätis (34%) ja Poolas (31%). Teistes riikides on majapidamiste arvu vähenemine väiksem
Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.
Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta mais 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas töötuses ja mäetööstuses, kuid vähenes olulisemalt energeetikas.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 9%, teatab Statistikaamet. Viimasel neljal kuul on jaemüük võrreldes varasema aasta sama kuuga kasvanud stabiilselt 8–9%.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri II ja IV kvartalis.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%.