Otsingu tulemused

Majutusettevõtetes peatus 2010. aasta veebruaris 124 000 välis- ja siseturisti, mis oli 2% enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

15. septembriks oli koristatud 97% teravilja, 79% rapsi ja rüpsi ning 47% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.

Statistikaamet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustavad täna, 17. novembril Eesti piiripunktides suvel alanud väliskülastajate uuringu teist etappi, mis kestab detsembri keskpaigani.

2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Tänasest on huvilistel võimalik Eesti rahvastikustatistikat Google Earthis vaadata, teatab Statistikaamet.

1. jaanuaril 2013 elas Eesti 1286000 inimest, teatab Statistikaamet. Välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600, loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra.

Majanduskriisi tagajärjel vähenes Euroopa Liidus 2009. aastal lennureisijate arv varasema aastaga võrreldes 6% ning kauba- ja postivedu 12%. Aasta teises pooles oli siiski juba toibumise märke näha.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta