Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra.
Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 8%, siis mais jaemüügi kasv aeglustus.
Statistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted novembris 7% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Eesti inimesed on keeduvorsti usku ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.