Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta III kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aastal viimase kümne aasta jooksul mõnda aega välismaal töötanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15–64-aastaste seas 68 500. Kõige rohkem oli välismaal töötanuid 25–34-aastaste hulgas.
Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.
Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta märtsis 8% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii töötlevas töötuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.
Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.
Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.
Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.
Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.
Kaupade eksport suurenes 2019. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 12% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik ja suurenemine toimus enamikes kaubagruppides.