Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.
Mis uuring see on? Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. 2025. aasta uuring koosneb kahest osast: põhiuuring, mis on osa Euroopa Liidu terviseuuringu neljandast lainest ja osa riikliku statistika programmist; täiendavad 18 vabatahtlikku küsimust, mis täpsustavad Eesti riigi vajadusi tervisepoliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo-ulevaade/seireuuringud/eesti-terviseuuring/eesti-terviseuuring-2025-taiendavate . Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Eesti
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.
Igas neljandas Eesti leibkonnas kasvavad lapsed. Turvaliste koduseinte varjus teevad nad oma esimesed sammud, puhkavad päevaseiklustest ja lahendavad koolitükke. Tänasel lastekaitsepäeval uurime lähemalt, millistes tingimustes meie lapsed elavad ja kasvavad.