Statistikatöö
Otsingu tulemused
Statistikatöö
Valdkond
Digimeedia pealetungist hoolimata on Eesti elanike hulgas endiselt aukohal ka traditsiooniline tele- ja raadioprogramm. Ringhäälingujaamade ja raadiokanalite valikust leiab midagi igale maitsele. Tele- ja raadioeeter toob koju kätte ka teised kultuurivaldkonnad, pakkudes kvaliteetfilme, muusika- ja teatrisaateid ning otseülekandeid tähtsamatest suursündmustest. Televisiooni ja raadiote statistika hõlmab kõiki Eesti raadio- ja telejaamu. Statistikast saab teada, kui palju meil on tele- ja raadiokanaleid; kui suured on saatemahud; kuidas jagunevad eesti- ja venekeelsete saadete mahud; kui palju
Leibkonna eelarve uuring: eestimaalane maksab trenni, mitte tribüüni eest
Kuupäev 26.02.2026
Artikkel
Eurostat eristab spordi- ja vaba aja teenuste puhul kaht peamist kulu: aktiivne osalemine ja spordiüritustel pealtvaatajana käimine. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele. „Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta. Sissetulek määrab, kui palju spordile saab kulutada Eurostati andmed näitavad seost spordikulutuste ja
Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Kuupäev 05.02.2026
Artikkel
Homme, 6. veebruaril algavad 2026. aasta taliolümpiamängud Milanos ja Cortinas, kus 32 sportlast esindavad Eestit 11 spordialal. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris maailma olulisima talispordivõistluse eel värsketest andmetest, kuidas läheb taliolümpiaaladel Eestis ning kuidas on muutunud harrastajate hulk erinevatel taliolümpiaaladel võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Kõige populaarsemad taliolümpiaalad on jäähoki, murdmaasuusatamine ja iluuisutamine 2025. aastal olid kolm kõige suurema harrastajaskonnaga taliolümpiaala jäähoki (2342 harrastajat), murdmaasuusatamine (1988 harrastajat)
Valdkond
Mis uuring see on? Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta. Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuring on üks viiest konjunktuuribaromeetrist (ülejäänud neli on ettevõtete uuringud). Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys
Sisuleht
Mis uuring see on?
Ettevõtete baromeetri uuringuid on neli: ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtetele. Uuringutega jälgitakse nende sektorite ettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid. Kogutud andmete põhjal saab hinnata majanduse olukorda Euroopa Liidu liikmesriigiti, liidus üldiselt ja euroala tasandil.
Igale sektorile koostatakse usaldusnäitaja, mille põhjal moodustatakse majandusliku kindlustunde näitaja. Lisaks saadakse uuringutest varajast ja ajakohast teavet selle kohta, kuidas on muutunud tööhõive, ettevõtete ootused ja majanduskeskkond nii Eestis
Taimekaitsevahendite turustamine suurenes teist aastat järjest
Kuupäev 12.06.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 632 tonni ehk üle 34,7 tonni rohkem kui 2024. aastal. Sealjuures on see suurim kogus umbrohutõrjevahendeid, mida vaatlusaastate jooksul on Eestis aastaga turustatud. Võrreldes 2024. aastaga suurenesid putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused ligi 30%,“ lisas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 74%, seenhaiguste tõrjevahendid 15,7%, kasvuregulaatorid 7,6% ja
Milline on Eesti inimeste tervis?
Kuupäev 05.05.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. „Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud
Sisuleht
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama 2026. aastast järk-järgult. Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade liigitamisel rakendatav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse