Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring (PIAAC)

Täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) eesmärk on koguda usaldusväärset ja rahvusvaheliselt võrreldavat teavet täiskasvanute kognitiivsete oskuste ning nende taustategurite kohta. Uuring mõõdab kolme peamist oskuste valdkonda:

• funktsionaalset lugemisoskust (tekstide mõistmine ja info töötlemine);

• matemaatikaoskust (kvantitatiivne mõtlemine ja arvutamisoskused);

• probleemilahendusoskust (esimeses laines tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendus (PS-TRE, Problem Solving in Technolgy-Rich Environments), teises laines adaptiivne probleemilahendus (APS, Adaptive Problem Solving).


Lisaks kogutakse ulatuslikku teavet hariduse, töökogemuse, töökoha, koolituste, oskuste kasutuse, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja hoiakute kohta. See võimaldab analüüsida oskuste seoseid tööturu, hariduse ja sotsiaalsete teguritega.

Uuringu tulemusi kasutatakse

• riikidevaheliseks võrdluseks, et hinnata oskuste taset ja jaotust erinevates riikides;

• riigisiseste trendide jälgimiseks, et mõista oskuste muutumist ajas;

• poliitikakujundamiseks, et toetada hariduse ja tööjõu arendamise strateegiaid, vähendada oskuste puudujääke ning edendada elukestvat õpet.

Tõenäosuslik valikuuring

Uuringus kogutakse andmeid silmast silma kohtumistel, mille esimeses osas täidab küsitleja vastajat intervjueerides taustaankeedi ning teises osas lahendab vastaja iseseisvalt ülesandeid. Taustaankeet (background questionnaire) koosneb järgmistest teemaplokkidest, mis mõlemas uuringulaines on olnud valdavalt samad. Teises laines lisandus viimane osa (K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused).

A. Sotsiaal-demograafiline taust. Küsimused vastaja vanuse, soo, sünniriigi, vanemate sünniriigi ning õpitud ja koduste keelte kohta.

B. Haridus ja koolitus. Küsimused vastaja formaalse (kõrgeim lõpetatud haridustase, õppevaldkond jne) ja mitteformaalse hariduse kohta (sh läbitud koolitused, saadud tunnistused jms).

C. Tööseisund ja -ajalugu. Küsimused vastaja tööseisundi kohta küsitluse ajal, tööajaloo jms kohta.

D. Praegune töökoht (tasustatud või tasustamata). Küsimused vastaja ameti ja sissetuleku, organisatsiooni suuruse, töölepingu tüübi, töökohustuste jms kohta.

E. Viimane töökoht (vastaja ei tööta, aga tal on olnud viimase viie aasta jooksul töökoht). Küsimused vastaja viimase töö kohta, mittetöötamise põhjused jms.

F. Töötavate või viimasel 12 kuul tasustatud tööd teinud vastajate kasutatavad oskused. Küsimused vastaja lugemis-, arvutamis- ja tehnoloogiaoskuste kasutamise kohta töökohal.

G. Igapäevaelus kasutatavad oskused. Küsimused arvuti ja muude digiseadmete (nt nutitelefonid) kasutamise kohta väljaspool tööd.

H. Töökeskkond (töötavad või viimasel 12 kuul tasustatud tööd teinud vastajad). Küsimused vastaja töö tavade ja iseseisvuse kohta töökohal; töökeskkond, meeskonnatöö, tulemuste ülevaatamine jne.

I. Küsimused vastaja kohta. Küsimused vastaja hoiakute ja tegevuse, sh vabatahtliku töö, eluga rahulolu, tervise jms kohta.

J. Taustinfo. Küsimused vastaja vanemate (sh nende hariduse), elukaaslaste, laste jms kohta.

K. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Küsimused vastaja sotsiaalsete ja emotsionaalsete omaduste kohta, nt käitumismustrid, avatus kogemustele, emotsionaalne stabiilsus jms.


Uuendusena oli teises laines kasutusel lühiankeet ehk läveküsitlus (doorstep interview), mida said täita keelebarjääriga vastajad, kelle keeleoskus ei olnud piisav, et pikale ankeedile eesti või vene keeles vastata. Läveküsitlus koosnes kuuest küsimusest. Küsimused olid vastaja, soo, vanuse, haridustee pikkuse, tööseisundi, sünniriigi ja riigis elatud aastate kohta. Eestis oli võimalik läveküsitlust teha 17 keeles: inglise, ukraina, valgevene, soome, saksa, läti, leedu, poola, türgi, hispaania, tatari, somaalia, korea, hiina (lihtsustatud), araabia, heebrea ja pandžabi keeles.


Lisaks läveküsitlusele toodi uuringusse esmakordselt ka elukoha hinnangu ankeet (curbside observation), mille täitis küsitleja valimiisiku elukoha aadressile jõudes. Ankeet koosnes kolmest eluruume kirjeldavast küsimusest, mis täideti õues kõikide aadresside kohta ning millel oli välitöid abistav eesmärk. Elukohahinnangu ankeedi kasutamine oli riikidele vabatahtlik, seda täitsid ligikaudu pooled uuringus osalenud riigid, sh Eesti.


Taustaküsimustiku täitmisele järgnesid tahvelarvuti kasutamise harjutusülesanded, misjärel liiguti edasi suunamise osasse (locator). Suunamisosa ülesannete lahendamise tulemusena suunati vastaja ühele kolmest ülesannete põhiosa rajale. Vastajad, kes ebaõnnestusid suunamisülesannetes, lahendasid vaid lugemise ja matemaatika alusoskuste (reading and numeracy components) ülesandeid. Võrreldes eelmise uuringulainega oli alusoskuste hindamine põhjalikum ning tulemusi arvestati tõenäosuslike väärtuste (plausible values) arvutamisel.


Ülesannete põhiosas (direct assessment) lahendati esimeses uuringulaines funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise kirjaoskuse ja/või tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse (PSTRE) ülesandeid. Teises uuringulaines lahendati funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise kirjaoskuse ja/või adaptiivse probleemilahendamise oskuse ülesandeid. Ükski vastaja ei saanud soorituseks kõiki ülesandeid või ülesannete tüüpe, vastajatele kuvati eri ülesannete kombinatsioonid.


Ülesannete osa lahendamise tulemusena arvutati üksikvastuste teooria põhjal igale vastajale iga mõõdetud oskuse kohta 10 tõenäosuslikku väärtust, mis on andmestikus tähistatud muutujatena PVLIT1…PVLIT10, PVNUM1…PVNUM10 ning PVAPS1…PVAPS10. Lisaks on andmestikus muutujad ülesannete lahendamise aja, tegevuste arvu jms kohta. Vastavate muutujate nimed sisaldavad tähtede ja numbrite kombinatsiooni. Täpsema info leiab majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmeanalüüsimanuaalist leheküljelt 43.


Vastaja jaoks lõppes uuring oma soorituse hindamisega (effort and performance questions). Küsitleja täitis vastaja juurest lahkudes lühikese küsimustiku intervjuu toimumise kohta (intervjuujärgsed küsimused – post-interview questions), näiteks, kus küsitlus toimus, kas peale valimiisiku viibis läheduses ka teisi inimesi ja kas taustaankeedi või ülesannete täitmisel oli katkestusi või segavaid asjaolusid.

Riikide ja territooriumide klassifikaator;

Ametite klassifikaator;

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS)

Ei ole rakendatav

PIAAC – Programme for the International Assessment of Adult Competencies on OECD ellukutsutud rahvusvaheline täiskasvanute oskuste hindamise programm, mille raames arendatakse oskuste mõõtmise metoodikat ja korraldatakse oskuste hindamise uuring. PIAACi uuring toimub kümne aasta tagant ning selles uuritakse programmis osalevate riikide 16–65-aastaseid elanikke.

Alusoskused (ingl reading and numeracy components) – lugemise ja matemaatika esmased oskused, mis hõlmavad tähtede ja numbrite tundmist, teksti lugemise oskust ja lihtsat aritmeetikat. Uuringu esimeses laines nimetati neid oskusi ka baasilisteks oskusteks.

Infotöötlusoskused – oskus eri formaadis teavet hankida, mõista, töödelda ja kasutada. Selle uuringu raames hinnatakse kolme infotöötlusoskust: funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja adaptiivne probleemilahendusoskus. Infotöötlusoskuste eeldus on alusoskuste olemasolu.

Funktsionaalne lugemisoskus (ingl literacy) – kombinatsioon võimest teksti lugeda ja seda ka mõista ning selle põhjal järeldusi teha. Funktsionaalse lugemisoskuse eeldus on lugemise alusoskuste olemasolu.

Matemaatiline kirjaoskus (ingl numeracy) – inimese võime mõista ja kasutada arve ja aritmeetikat või muid matemaatilisi ideid igapäevases elus

Adaptiivne probleemilahendusoskus (ingl adaptive problem solving) – oskus leida ja kasutada infot mitmekesisel infoväljal ning kohandada oma järeldusi muutuva olukorraga. Mõõdeti teises uuringulaines.

Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas (ingl problem-solving in technology-rich environments) – oskus kasutada digitaalset tehnoloogiat, kommunikatsioonivahendeid ja arvutivõrgustikke selleks, et hankida ja hinnata infot, suhelda ja täita praktilisi ülesandeid. Probleemilahendusoskust mõõtvad ülesanded hindavad oskust lahendada igapäevaelu, töö ja ühiskonnas osalemisega seotud probleeme. Probleemi lahendamiseks peab inimene seadma endale asjakohased eesmärgid, tegema plaani ning kasutama infot, mida on võimalik hankida arvuti ja selle võrgustike (nt interneti) abil. Mõõdeti esimeses uuringulaines.

Oskuse skoorid (ingl plausible values) ja oskustase – PIAACi uuringus lahendasid vastajad mitmesuguseid praktilisi ülesandeid, mille tulemusel anti igale vastanule tõenäosuslikud punktiskoorid skaalal 0–500. Tulemuste sisuliseks mõistmiseks jagatakse need kuni kuueks tasemeks, mis erinevad oskuste kvaliteedi poolest.

Tööealine elanikkond – peetakse silmas uuringu valmit: 16–65-aastaseid Eesti elanikke ehk eestimaalasi

Üksikvastuste teooria (Item response theory (IRT)) – statistiline hindamismudel, mis võimaldab mõõta inimese oskusi või teadmisi täpsemalt kui lihtsalt õigete vastuste loendamisega. See arvestab küsimuste raskusastet ja eristusvõimet, et anda usaldusväärne hinnang vastaja tegelikule oskustasemele.

Isik

Eestis alaliselt elavad 16–65-aastased isikud, v.a institutsioonides (hooldekodud, vanglad jne) viibivad isikud

Kogu Eesti

Esimene laine: august 2011 – aprill 2012;

teine laine: september 2022 – aprill 2023;

registriandmed: vastavalt muutujale 2022 või 2023

Ei ole rakendatav

Arv, protsent, aasta (nt riiki immigreerumise aasta), kuu, päev (nt töötuna registreeritud päevad), millisekund, euro. Eksamitulemused on arvestatud punktides.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus.

Eesti kutsuti PIAACi uuringut läbi viima 2008. aasta 17. oktoobril saabunud OECD kirjaga haridus- ja teadusministeeriumile. Programm „PIAAC-Eesti“ kinnitati 2010. aasta 16. veebruaril haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 135. PIAACi uuringu teine laine on kinnitatud haridus- ja teadusministri 2015. aasta 8. juuni käskkirjaga 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimine“. PIAACi teise laine läbiviimine on täiskasvanuhariduse programmi 2019–2022 tegevuseks nr 2.5.


PIAACi esimese laine puhul jättis andmekaitse inspektsioon haridus- ja teadusministeeriumi 07.12.2012 esitatud taotluse läbi vaatamata, kuna isikuandmete kaitse seaduse § 14 lõige 1 punkt 2 alusel ei vajanud haridus- ja teadusministeerium täiendavat luba andmekaitse inspektsioonilt teadusuuringu läbiviimiseks.


PIAACi teise laine puhul andis andmekaitse inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel oma otsusega nr 2.2-1/22/14 loa andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC põhiuuring“ 02.09.2022 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega.


Loa taotluse punkt 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus sisaldas järgnevat:

1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ja keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus- ja Teadusministeerium osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid.

3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 lg 3: Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju analüüsimine, uuringute korraldamine ja statistika koostamine.


Haridus- ja teadusministeeriumi ning statistikaameti koostööd põhiuuringu lainete osas reguleerivad vastavalt 01.03.2010 ja 29.12.2022 sõlmitud partnerluslepingud, järeltegevuste koostöökokkulepe teise laine andmete jagamiseks statistikaameti teadlaste keskkonna kaudu ning registriandmete lisamiseks uuringus vastanud isikutele sõlmiti 11.02.2025.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.


Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

OECD PIAACi andmebaas

Küsitlusuuringu andmed avaldatakse iga kümne aasta tagant.

PIAACi uuringu teises laines vastanute kohta on haridus- ja teadusministeeriumi tellimuse alusel koostatud registriandmete baas, mis on kättesaadav statistikaameti teadlaste keskkonna kaudu. Registriandmed on olemas valdavalt 2022. aasta kohta, neid uuendatakse vajadusel kolmeaastase sammuga, kui haridus- ja teadusministeerium teavitab statistikaametit vastava aasta 7. jaanuariks.

PIAACi teise laine tulemuste avalikustamise pressiteade „Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head just nooremates vanusegruppides“ ilmus 10.12.2024.

PIAACi teise laine tulemuste avalikustamise pressikonverents haridus- ja teadusministeeriumis toimus 01.12.2024.

Äripäeva raadiosaade "Õppetund": "Eesti täiskasvanute oskused paistavad silma, aga lõhed süvenevad“ oli eetris 30.01.2025.

Õhtulehe artikkel "KUI TARGAD ON EESTLASED? Meil on probleeme lugemisoskusega" ilmus 18.08.2025

ERRi uudisteportaali artikkel "Uuringu järgi on Eestis tekkinud põlvkondade oskuste vahele suur lõhe" ilmus 01.02.2025

Postimehe artikkel "Koolitajad: suurel osal töötajatest on aegunud oskused" ilmus 17.11.2025.

Uuringu Eesti teise laine riiklik raport ja riikliku raporti lühikokkuvõte.

Uuringu Eesti esimese laine väljaanded.

Uuringu kohta leiab rohkem informatsiooni ja lisamaterjale haridus- ja teadusministeeriumi PIAACi kodulehelt ja OECD PIAACi kodulehelt (inglise keeles).

Statistikaameti andmebaasis PIAACi uuringu andmeid ei avaldata.

Ei ole rakendatav, kuna statistika andmebaasis selle uuringu andmeid ei avaldata.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Eesti mõlema laine detailandmetele ja teise laine registriandmetele pääseb ligi statistikaameti teadlaste keskkonna kaudu. Konfidentsiaalsetele andmetele ligipääsu taotlemise informatsiooniga ning juhenditega saab tutvuda siin: Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

PIAACi uuringu avalikuks kasutamiseks mõeldud andmebaasid PUF-failidena (Public Use Files) on allalaetavad OECD PIAACi andmebaasist. Nendes failides on andmed konfidentsiaalsuse tagamiseks töödeldud või tundlikud andmed eemaldatud vastavalt iga riigi konfidentsiaalsusreeglitele. Vastavad muutujad riikide lõikes on esitatud siin .


Eesti mõlema laine küsitlusega kogutud detailandmetele ja teise laine registriandmetele pääseb ligi statistikaameti teadlaste keskkonna kaudu. Konfidentsiaalsetele andmetele ligipääsu taotlemise informatsiooniga ning juhenditega saab tutvuda siin: Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.


Eriliigilistele andmetele ligipääsemiseks on eelnevalt vaja taotleda andmekaitse inspektsiooni või eetika komitee luba. Eriliigilisteks andmeteks PIAACi uuringus on töövõime ja tervisega seotud andmed.

Ei ole rakendatav, kuna selle töö metaandmeid ei ole varem avaldatud.

Uuringu korraldamise metoodikadokumendid leiab OECD PIAACi kodulehe rubriigist Methodology and manuals, eestikeelsed ülevaated uuringu korraldamisest Eestis kummagi laine riiklikust raportist: esimese laine riiklik raport ja teise laine riiklik raport.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

PIAACi uuringu kvaliteedikontrolli tegevusi, näitajaid ning hinnangut kogutud andmete kvaliteedile riikide lõikes kirjeldab rahvusvaheline tehniline raport ("Technical Report of the Survey of Adult Skills (PIAAC)") OECD kodulehel.

Esimese laine tehniline raport, 3. osa (inglise keeles); teise laine tehniline raport, 5. osa (inglise keeles).

PIAACi uuringu korraldamise nõuded on detailselt esitatud uuringu mahukas alusdokumendis „Technical Standards and Guidelines“: esimene laine (juuni 2014), teine laine (märts 2022).

Järelevalvet nõuetest kinnipidamise üle teeb kogu uuringu vältel uuringut korraldav konsortsium.

PIAACi andmete kvaliteeti hindab uuringut korraldav konsortsium paljude näitajatega, mis võetakse kokku NRBA analüüsis (Nonresponse Bias Analysis). See võtab arvesse nii andmekogumise ja töötluse protsesse kui ka kogutud andmete kvaliteedinäitajaid. Lõpphinnangut iga riigi kohta saab vaadata esimese laine tehnilisest raportist (tabel 16-6) ja teise laine tehnilisest raportist (tabel 19.10).


Eesti teise laine andmed on kvaliteedikontrollis hoiatusteta hinnatud kvaliteetseks, esimese laine andmete hoiatustase on madal. NRBA analüüs ei näidanud suurt kallutatust, kuid ettevaatus on vajalik madalama kui 70% vastamismäära tõttu.

Uuringut korraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) tellimuse alusel ning selle lõpptellija on majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD).

PIAACi andmete peamised kasutajad peale HTMi ja OECD on mh

• teised poliitikakujundajad (nt tööturu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas);

• teadus- ja uurimisasutused, sh ülikoolid ja rakendusuuringute keskused;

• täiskasvanuhariduse võrgustikud;

• täienduskoolituse pakkujad;

• rahvusvahelised organisatsioonid ja võrgustikud, sh Põhjamaade ja Balti riikide PIAACi võrgustik.


Andmete analüüs võimaldab teha järeldusi täiskasvanute oskuste kujunemise ja arengu kohta ning hinnata oskuste taset seoses formaalse hariduse, tööalase kogemuse, täienduskoolituste ja koduse keskkonnaga. Uuringu tulemusi kasutatakse haridus- ja koolituspoliitika kujundamisel ning tööelu puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel. Näiteks on esimese laine andmeid kasutatud infoühiskonna arengukava ja elukestva õppe strateegia koostamisel ning kutsekoolide õppekavade ja kutsestandardite täiustamisel.

Uuringu tellijate (haridus- ja teadusministeerium ning OECD) rahulolu hindame koostöö ja saadud tagasiside põhjal. See on olnud väga positiivne nii kogutud andmete kvaliteedi kui ka PIAACi uuringu korraldamise kohta.

Andmed on täielikud ja vastavad PIAACi uuringu nõuetele.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

PIAACi andmete kvaliteedi tagamiseks kehtestati rahvusvahelised tehnilised standardid, mille eesmärk on tagada tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus kõigis osalenud riikides.

Andmete üldise täpsuse hindamisel jälgitakse mitut näitajat, millest kolm on keskse tähtsusega:

• kaetus (coverage): üldkogumist ei tohi jääda välja rohkem kui 5% sihtrühmast;

• valimi suurus: igas riigis ja keeles peab olema 4 000–5 000 vastajat, et tagada piisav statistiline täpsus;

• vastamismäär (response rate): peab olema vähemalt 70%, et vähendada mitteosalemisest tulenevat kallutatust.


Lisaks hinnatakse:

• efektiivset valimi suurust (effective sample size), mis arvestab kaalude ja valimi disaini;

• kaalude korrigeerimist (poststartifitseerimist ja raking-meetodit);

• mittevastamisest tingitud kallutatuse analüüsi (NRBA), mis on kohustuslik, kui vastamismäär jääb alla 70%;

• andmete rahvusvahelist valideerimist ja kinnitamist (adjudication), mille viib läbi konsortsium.


Eesti täitis mõlemas laines kaetuse ja valimi suuruse nõuded, kasutades rahvastiku statistilise registri põhist valimit, mis tagas väga hea kaetuse (üle 95%). Esimeses laines (2012) oli vastanute arv 7 632 vastajat, teises laines 6 665, mis ületas miinimumi. Vastamismäär (esimeses laines 63%, teises 51%) jäi mõlemas laines alla OECD standardi (31 riigist saavutas 70% vaid kaks riiki). Seetõttu tehti mõlemas laines kohustuslik mittevastamisest tingitud kallutatuse analüüs (NRBA), mille Eesti läbis edukalt, seejuures olid teises laines Eesti andmed ühed kvaliteetseimad.

Ei arvutata

Ei arvutata

Valikust sõltumatud vead on kõige enam tingitud madalast vastamismäärast – 50%. Kaetus on mõlemas laines üle 95%, mis tähendab, et kaetuse viga on väike.

Freimiks on rahvastiku statistilise registri põhjal loodud loend 16–65-aastastest Eesti elanikest.

Nõue oli, et valim kataks vähemalt 95% PIAACi uuringu sihtgrupist, s.o 16–65-aastastest Eesti elanikest. Esimeses laines kattis valim 96,6% üldkogumist, teises laines 97,2%, seega on kaetuse viga mõlemas laines väike.

PIAACi andmete kogumisel rakendati mitut meedet, et vältida mõõtmisvigu ja tagada tulemuste usaldusväärsus. Küsimustikud ja hindamisülesanded on rahvusvaheliselt koostatud, valideeritud ja tõlgitud vastavalt OECD tehnilistele standarditele. Andmete kogumine toimus elektroonilisel platvormil, mis sisaldas loogilisi ja aritmeetilisi kontrolle, et vältida sisestus- ja järjepidevusvigu.

Lisaks rakendati mitmeetapilisi kvaliteedikontrolle kogu protsessis – alates andmete kogumisest ja kodeerimisest kuni rahvusvahelise valideerimiseni. Kõik riigid läbisid OECD konsortsiumi mitmeetapilise kvaliteedi hindamise ning said vajaduse korral kaasa hoiatuse, mida tuleb analüüsimisel arvesse võtta. Eesti läbis teises laines kõik etapid hoiatusteta. Taustaküsimustiku puhul kasutati võimaluse korral eeltäidetud andmeid administratiivallikatest. Nii taustaküsimustik kui ka ülesannete osa olid standardiseeritud ja testitud pilootuuringutes, et minimeerida tõlke- ja kultuurilisi kallutusi.

Eestis oli vastamismäär 50%. Eesmärgi saavutada 70% vastamismäär täitis 31 riigist kaks.

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav

Uuringus osalenud riikidel on luba tulemusi ja andmeid avaldada pärast OECD rahvusvaheliste tulemuste avalikustamist. Mõlemas uuringulaines on Eesti seda ka vahetult teinud.

Esimese laine andmekogumine toimus 2011. aasta augustist 2012. aasta aprillini, tulemused avalikustati 8. oktoobril 2013. Andmed avaldati 18 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 18 kuud).

Teise laine andmekogumine toimus 2022. aasta septembrist 2023. aasta aprillini, tulemused avalikustati 10. detsembril 2024. Andmed avaldati 20 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 20 kuud).

Samadel kuupäevadel tehti riikide andmed PUF-failidena huvilistele kättesaadavaks OECD kodulehel.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Kõik tegevused järgivad PIAACi konsortsiumi ja tellijaga kooskõlastatud ajakava.

Ei ole rakendatav

Eestis on andmed võrreldavad maakondade lõikes. Rahvusvaheliselt on andmed võrreldavad teiste PIAACi uuringus osalevate riikide andmetega.

PIAAC on kavandatud kordusuuringuna kümneaastase intervalliga, et võimaldada oskuste muutuste jälgimist ajas. Esimene täiskasvanute oskuste uuring viidi Eestis läbi aastatel 2011–2012, teine laine toimus COVID-19 pandeemia tõttu 11 aastat hiljem, 2022–2023. Nii pika ajavahemiku jooksul toimuvad olulised muutused nii tehnoloogias kui ka ühiskonnas, mis kajastuvad ka uuringu korralduses ja hindamises.

Kahe laine vahel on trenditunnuste abil võrreldavad funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tulemused, ent kuna ülesanded ei olnud üks ühele samad, tuleb lainetevahelise võrdluse (nt lainetevahelised keskmise tulemuse erinevused) puhul lisada sidusviga (linking error). Täpsemalt saab kahe uuringulaine võrdlemise kohta lugeda OECD andmeanalüüsimanuaalist leheküljelt 60.

Probleemilahendusoskuse tulemusi lainete vahel võrrelda ei saa, kuna tegemist on erineva kontseptuaalse raamistiku ja ülesannetega: esimeses laines mõõdeti oskusi tehnoloogiarikkas keskkonnas (Problem Solving in Technology-Rich Environments (PS-TRE)), teises laines aga uuenduslikumat adaptiivset probleemilahendusoskust (Adaptive Problem Solving). Esialgsete analüüside põhjal peetakse teise laine adaptiivse probleemilahendusoskuse mõõtmist usaldusväärsemaks kui PS-TRE hindamist esimeses laines.

Andmete tõlgendamisel tuleb arvestada ka metoodilisi muudatusi. Teises laines kaotati paberankeet ja hindamine toimus täielikult digitaalselt tahvelarvutites, samas kui esimeses laines pakuti pabervormi neile, kes ei saanud või soovinud arvutit kasutada. Seetõttu ei lahendanud osa esimeses laines osalenud vastajaid PS-TRE ülesandeid.

Taustaküsimustiku puhul on suurem osa tunnuseid võrreldavad, kuid sõnastusi on täpsustatud ja osa küsimusi ümber kujundatud. Seetõttu vajab taustamuutujate analüüs definitsioonide ühtsuse tagamiseks täiendavat kontrolli.

Ei ole rakendatav

PIAACi andmed on interdistsiplinaarsed ja seotud mitme teise statistikavaldkonnaga. Uuring mõõdab täiskasvanute oskusi, mis on otseselt seotud hariduse, tööjõu ja majanduse näitajatega ning sotsioloogia ja psühholoogia uurimisvaldkondadega. Andmete sidusus on tagatud rahvusvaheliste klassifikatsioonide (ISCED, ISCO, NACE) ja standarditud metoodika kaudu. See võimaldab PIAACi andmeid kasutada koos teiste statistiliste andmekogudega, näiteks hariduse, tööturu ja sotsiaalsete näitajate analüüsis.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

PIAACi andmed on seesmiselt sidusad, kuna kõik kogutud tunnused (oskuste skoorid, taustamuutujad) pärinevad samadelt vastajatelt ja on kogutud ühtse metoodika alusel. Hindamisülesanded, taustaküsimustik ja kaalude arvutamise protseduurid on rahvusvaheliselt standarditud, mis tagab andmete loogilise järjepidevuse ja omavahelise kooskõla.

Eesti detailandmestik sisaldab mitut tunnust, mis rahvusvahelises PIAACi avalikus andmefailis (PUF) on kas üldistatud või eemaldatud anonüümsuse tagamiseks. Näiteks on Eesti failis vanus esitatud täpse väärtusena, PUFis on see koondatud vanuserühmadesse (nt 16–24, 25–34). Haridustase on Eesti andmestikus detailne, sealhulgas alamastmed, kuid PUFis on see esitatud üldistatult ISCEDi tasemete kaupa.

Töökoha ametinimetused ja sektorid on Eesti failis täpsed, PUFis kasutatakse vaid ISCO koode 1-2 tasemel. Sissetulek on Eesti andmestikus täpse summana, kuid PUFis kategooriatena (madal, keskmine, kõrge). Keeleoskuse detailid ja rahvus on Eesti failis olemas, kuid PUFis puuduvad või on piiratud peamise koduse keele näitamisega. Samuti on Eesti failis täpne piirkondlik info (maakond), mis PUFis on koondatud NUTS2 tasemele.

Need erinevused tulenevad rahvusvahelise andmestiku kokkusurumistehnikatest (suppression), mille eesmärk on vähendada tuvastamisriski. Eesti detailandmestik, millele pääseb ligi teadlaste keskkonna kaudu, võimaldab seevastu süvaanalüüse ja sidumist riiklike registritega.

Eestis kulus esimeses laines valimiisikul vastamiseks keskmiselt kuni poolteist tundi, teises laines peaaegu kaks tundi.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Regulaarseid revisjone ei tehta. Vigade ilmnemisel tehakse revideerimisotsus lähtuvalt vea ulatusest ja olulisusest.

Ei arvutata

Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring on üksikandmetel põhinev tõenäosuslik valikuuring. Eestis kasutatakse isikupõhist valimit, mis võetakse kihtidena juhuvalikul rahvastiku statistilisest registrist 16–65-aastase elanikkonna seast. Esimese laine (2011–2012) valimisse võeti 13 000 isikut, kellest vastas 7 632. Teise laine (2022–2023) valimi suurus oli 13 750 isikut ja vastajaid oli 6 665.

Teise laine küsimustikus eeltäideti registriandmetega isikukoodi alusel sünniaasta ja -kuu ning sugu, samuti kõrgeim haridustase Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel ning ametinimetus ja ametiala töötamise registrist (TÖR). Küsitluse käigus vastaja kinnitas või parandas uuringu andmetes enda kohta registritest päritud info. Esimeses laines küsimusi ei eeltäidetud.

Andmete rikastamise eesmärgil koostati pärast andmekogumist teises laines vastanud isikutele registrite põhjal lisamuutujatega andmebaas. Ettevõtlusega seotud andmed saadi justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluvast äriregistrist; haridusandmed haridus- ja teadusministeeriumi Eesti hariduse infosüsteemist; tööhõive, sissetulekute ja tööandja info maksu- ja tolliameti maksukohuslaste registrist (MKR) ja töötamise registrist; pensioniandmed sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemist (SKAIS) ja pensionikeskuse pensioniregistrist (EPIS); andmed töövõime kaotuse, toetuste ja hüvitiste kohta sotsiaalkindlustusameti andmekogust STAR, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning tervisekassa andmekogust (KIRST); töötusega seotud andmed töötukassa töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist (EMPIS) ja töötuskindlustuse andmekogust (TKIS); andmed pere, elukoha ja kodakondsuse kohta statistikaameti rahvastiku statistilisest registrist. Elukohaandmed on välitööde käigus täpsustatud ning andmed tegeliku olukorraga vastavusse viidud.

Iga kümne aasta tagant

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele teavituskiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile ja elukoha aadressile posti teel.

Uuringus kogutakse andmeid silmast silma kohtumistel, mille esimeses osas täidab küsitleja vastajat intervjueerides taustaankeedi ning teises osas lahendab vastaja ülesandeid iseseisvalt. Esimeses laines toimus intervjuu osa sülearvuti abil (Computer Assisted Personal Interviewing – CAPI) ning ülesandeid lahendati sülearvutis või paberil. Teises laines enam paberil ülesandeid lahendada võimalik ei olnud ning sülearvuti asemel kasutati tahvelarvutit (Tablet Assisted Personal Interviewing – TAPI), lisaks oli võimalus kasutada digitaalset puutepliiatsit.

Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse PIAACi rahvusvahelist küsitlejarakendust iCMS (International Case Management System). Küsimustikud on disainitud küsitlejale (intervjuu osa) ja valimiisikule (ülesannete osa) elektrooniliseks täitmiseks tahvelarvutis. Küsimustikud (eesti ja vene keeles) on leitavad OECD kodulehelt: esimese laine küsimustik, teise laine küsimustik. Ülesandeid, mida vastajad lahendasid, ei avalikustata. Näidisülesannete põhjal on võimalik tutvuda analoogidega.

Küsitlustöö kvaliteedi parandamiseks intervjuud salvestatakse, järelkuulatakse ning selle põhjal nõustatakse küsitlejaid. Lisaks valideeritakse 10% iga küsitleja valimist järelkontrolli käigus. Andmeid valideeritakse aritmeetiliste ja kvalitatiivsete kontrollidega mitmes etapis, sh kontrollitakse nende sisemist sidusust.

PIAACi uuringu andmetöötlust ning andmebaaside kokkupanemist juhib OECD ellukutsutud rahvusvaheline PIAACi konsortsium. Andmete kogumise ajal ja pärast seda töötlevad osalevad riigid toorandmeid konsortsiumi etteantud programmiga ning edastavad seejärel andmed konsortsiumi rahvusvahelisse andmekeskusesse. Seejärel läbivad andmed mitmes etapis konsortsiumi kontrollid ja töötluse, mille omakorda vaatavad üle ja kooskõlastavad riikide esindajad. Andmetöötluse käigus arvutab konsortsium andmetele lisamuutujad (derived variables), kaalud ja ülesannete tõenäosuslikud väärtused (plausible values). PIAACi uuringu disain näeb ette, et iga vastaja saab vastamiseks vaid mingi osa ülesannetest, andmetöötluse käigus tuletatakse kõikidele vastajatele juurde ka puuduvate ülesannete vastused. Seetõttu on kasutajale mõeldud lõppandmebaasis igal vastajal kõikide ülesannete lahendused olemas. Seejärel valmivad koostöös ekspertidega rahvusvahelised ja riiklikud andmebaasid kasutamiseks.

Täpsemalt saab andmetöötluse kohta lugeda uuringu tehnilisest raportist: esimese laine tehniline raport, 3. osa "Field Operations and Quality Control" ja 4. osa "Sampling and Weighting"; teise laine tehniline raport, 3. osa "The PIAAC Database and Data Analysis Tools" ja 5. osa "Quality Control and Data Preparation".

Registriandmed teises uuringu laines vastanud isikutele koostas statistikaamet haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel. Need arvutati 11 registri põhjal vastaja praeguse ja endiste töökohtade, pere, kodakondsuse, päritolu ja elukoha, haridustee, sissetuleku, töövõime ning saadud toetuste, hüvitiste, kindlustuste jms kohta.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas. Selles töös imputeerimise määra ei arvutata.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Puuduvad