Täiskasvanute koolituse uuring (ettevõtted) (CVTS)

Täiskasvanute koolitus ettevõtetes on rahvusvaheline uuring, mida korraldatakse iga viie aasta tagant kõigis Euroopa Liidu riikides. Töö toimub Eurostati tellimusel. Uuringu eesmärk on koguda teavet täienduskoolituste korraldamise, töötajate täienduskoolituses osalemise ja täienduskoolitustele tehtud kulutuste kohta Eesti ettevõtetes.

Tõenäosuslik valikuuring

Täienduskoolitusi/täienduskoolituskursusi korraldanud ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikide ettevõtete seas) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
täienduskoolitusi/täienduskoolituskursusi korraldanud ettevõtete töötajate arv ja osatähtsus (kõikide ettevõtete töötajate hulgas) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
täienduskoolitust korraldanud ettevõtetes töötatud tundide arv ja osatähtsus (kõigis ettevõtetes töötatud tundides) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
tööjõuvajadust ja töötajate oskusi kavandavate ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikides ettevõtetes) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
koolituseelarve, koolituskava, koolituskeskusega ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikides ettevõtetes) põhitegevusala ja suurusklassi järgi.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008).
Uuring hõlmab klassifikaatorist järgmisi tegevusalasid:
B – mäetööstus;
C10–C12 – toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine;
C13–C15 – tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine;
C17–C18 – paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus;
C19–C23 – koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;
C24–C25 – metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed;
C26–C28, C33 – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus;
C29–C30 – mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine;
C16, C31–C32 – puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine;
D–E – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
F – ehitus;
G45 – mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont;
G46 – hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
G47 – jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
H – veondus ja laondus;
I – majutus ja toitlustus;
J – info ja side;
K64–K65 – finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid;
K66 – finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad;
L, M, N, R, S – kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

Uuringus osalevad järgmiste tegevusalade ettevõtted:
mäetööstus;
toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine;
tekstiili- ja rõivatootmine;
nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine;
paberi ja pabertoodete tootmine;
trükindus ja salvestiste paljundus;
koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine;
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine;
põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine;
kummi- ja plasttoodete tootmine;
muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;
metallitootmine;
metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed;
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
elektriseadmete tootmine;
mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine;
masinate ja seadmete remont ja paigaldus;
mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine;
muude transpordivahendite tootmine;
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel;
õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine;
mööblitootmine;
muu tootmine;
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
veevarustus;
kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
ehitus;
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont;
hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
veondus ja laondus;
majutus ja toitlustus;
info ja side;
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid;
finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad;
kinnisvaraalane tegevus;
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;
haldus- ja abitegevused;
kunst, meelelahutus ja vaba aeg;
muud teenindavad tegevused.

Ettevõte – koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast

Ettevõtte põhitegevusala – ettevõtte tegevus, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Ettevõtte põhitegevusala on kodeeritud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) 5-kohalise koodi järgi.

Koolituskava – koolituse planeerimise tulemus, mis tehakse mingi ajaperioodi, näiteks ühe aasta kohta.
Koolituskava võib sisaldada:
koolitustegevuse eesmärke;
koolitusvormide ja -liikide planeeritavat osakaalu;
prioriteetseid teemasid ja sihtgruppe;
koolitaja infot;
koolituse mahtu, toimumisaegasid ja asukohta;
planeeritavaid vahendeid.

Koolituskeskus – koolitusüksus koos koolituspersonali, -ruumide ja -vahenditega. Koolituskeskus võib asuda nii ettevõttes kui ka väljaspool seda. Ei ole oluline, kas koolituskeskus on ettevõtte oma, kuna mõned ettevõtted võivad koolituskeskust juhtida koos teiste ettevõtetega, ehkki keskus ei ole tegelikult nende oma.

Teised täienduskoolituse viisid – eesmärgistatud õppimine, mis toimub eelkõige töötaja töökohal ja mille sisu kohandatakse sageli selle järgi, mida õppijal on töökohal vaja. Eristatakse järgmisi koolitusviise: juhendatud väljaõpe töökohal; töökohtade ringlus nii ettevõttes kui ka väljaspool ettevõtet, lähetused, õppereisid; messid, töörühmad, konverentsid ja seminarid; kvaliteediringid ja õpperühmad; iseseisev õpe ja e-õpe.

Täienduskoolitus – väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis ei ole formaalse õppe osa. Täienduskoolitus jaguneb ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks täienduskoolituse kursusteks ning teisteks koolitusviisideks.

Täienduskoolituskursus – koolitaja planeeritud õppeprogramm, millel on kindel eesmärk, õppetööd tehakse rühmaga ning kursused toimuvad töökohast eemal (loengusaalis või koolituskeskuses). Hõlmab nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid kursusi. Ettevõttesisesed kursused kujundab ja korraldab ettevõte ise (vastava töötaja või koolituskeskuse kaudu).
Ettevõttesiseseid täienduskoolituskursusi kavandab ja korraldab ettevõte ise.
Tähtis on, et koolituse sisu eest vastutab ettevõte. Ettevõttesiseseid koolitusi kavandab ja korraldab näiteks ettevõtte personaliosakond, ehkki koolitus ise võib toimuda ka väljaspool ettevõtet, st koolituse toimumise asukoht ei ole tähtis.
Ettevõtteväliseid täienduskoolituse kursusi kavandab ja korraldab koolitusorganisatsioon, mis ei kuulu ettevõttele, või koolitusorganisatsioon, mis kuulub ettevõtte emaettevõttele. Tähtis on, et koolituse sisu eest ei vastuta ettevõte, vaid koolitaja; ettevõte valib koolituse välja ja ostab selle. Koolitus võib toimuda nii ettevõttes kohapeal või ka väljaspool ettevõtet, st koolituse toimumise asukoht ei ole tähtis.

Täienduskoolituskursustest osavõtja – isik, kes on aasta jooksul osa võtnud vähemalt ühest täienduskoolituskursusest. Iga isikut on arvestatud üks kord, olenemata sellest, mitu korda ta on täienduskoolituskursustel osalenud. Seega, kui tööga hõivatud isik on osa võtnud kahest ettevõttevälisest ja ühest ettevõttesisesest kursusest, läheb ta arvesse kui üks osavõtja.

Töötajate arv – tööga hõivatud isikute arv ehk kõigi ettevõttes töötavate isikute arv, olenemata nende töönädala pikkusest.
Tööga hõivatud isikud on
‒ ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;
‒ täis- või osaajatööga hõivatud isikud, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte tööga hõivatud isikute koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);
‒ hooajatööga hõivatud isikud, praktikandid (õpipoisid) ja kodus töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tasuta töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need isikud, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.

Tööga hõivatud isikute hulka ei arvestata teiste ettevõtete tööga hõivatud isikuid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt), kes on puudunud ja pole tasu saanud kogu vaatlusaasta vältel.

Töötatud tunnid – ettevõtte kõigi hõivatute tegelikult töötatud tundide koguarv vaadeldaval perioodil. Peale normtööaja näidatakse ka kõik ületunnid. Arvestamata jäetakse tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tööaeg (puhkused, haiguspäevad jms), samuti lõunavaheajad, tööle tulekuks ja töölt lahkumiseks kulunud aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja töökoolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg jm tööaja hulka otseselt mittekuuluv aeg. Ei arvestata õpipoiste ja praktikantide töötunde.
Näiteks töötas ettevõttes 2020. aastal 10 täiskohaga töötajat. Aastas töötavad nad 11 kuud ja 1 kuu puhkavad. Keskmiselt on ühes kuus 168 töötundi. Oletame, et keskmiselt osales iga töötaja aasta jooksul koolitustel 3 tööpäeva. Seega oleks selle ettevõtte töötajate töötundide koguarv 2020. aastal (10 x 11 x 168) – (10 x 3 x 8) = 18240 tundi.

Ettevõte

Vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, mille põhitegevusala on:
mäetööstus (B);
toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine (C10–C12);
tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (C13–C15);
paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus (C17–C18);
koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (C19–C23);
metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (C24–C25);
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus (C26–C28, C33);
mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine (C29–C30);
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine (C16, C31–C32);
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (D–E);
ehitus (F);
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (G45);
hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (G46);
jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (G47);
veondus ja laondus (H);
majutus ja toitlustus (I);
info ja side (J);
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid (K64–K65);
finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad (K66);
kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused (L, M, N, R, S).

Kogu Eesti

1999, 2005, 2010, 2015, 2020

Ei ole rakendatav

Ettevõtted, töötajad, töötunnid – arv;

ettevõtete osatähtsus – protsent (%)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Andmed avaldatakse Statistikaameti avalikus andmebaasis ja Eurostati andmebaasis koondandmetena, ilma identifitseerimist võimaldavate tunnusteta. Koondandmed esitatakse põhitegevusalade ja suurusgruppide kaupa. Ükski näitaja ei ole arvutatud vähem kui kolme ettevõtte andmete põhjal.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Igal viiendal aastal

Pressiteadetega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. Viimase uuringu kohta pressiteadet ei ilmunud.

Eurostati avaldatud artiklit täiskasvanute koolituse ettevõtete uuringu teemal saab lugeda siit: "How many enterprises provide CVT to their staff?".

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Haridus / Täiskasvanute koolitus / Täiskasvanute koolitus ettevõtetes kõigis tabelites.

Andmebaasi tabeleid (HTT01 kuni HTT18) on 2024. aasta jooksul vaadatud 136 korda, 2023. aastal 95 korda, 2022. aastal 180 korda, 2021. aastal 130 korda, 2020. aastal 333 korda, 2019. aastal 283 korda ja 2018. aastal 205 korda. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Eurostatile saadetakse EDAMISe kaudu üksikandmetest kaks andmestikku: enne imputeerimist ja pärast imputeerimist. Samuti täidetakse kvaliteediraport.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 39 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati avaldatud käsiraamat: Continuing Vocational Training Survey.

Eurostatile on esitatud nõuetekohane kvaliteediraport

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seadus § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

2020. aasta uuringu hindamisel selgus, et kuigi kvaliteedikriteeriumid, nagu ajakohasus, täpsus ja kättesaadavus, olid täidetud, esines kasutajamugavuse probleeme kogumisrakenduses VVIS. VVIS on eelkõige mõeldud isiku-uuringuteks, ent kõnealune uuring oli suunatud ettevõtetele. Kuigi süsteem pakkus mugavat navigeerimist, ei sobinud see ettevõtte esindajate kaasamiseks, sest valimikutse tuli saata isikule, mitte ettevõttele.

Küsitluste tulemuste peamised kasutajad on Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon, kes jälgivad ja analüüsivad elukestva õppe arengut Euroopa Liidus.

Küsitluse tulemused pakuvad huvi ka haridussektoriga tegelevatele isikutele, haridusasutustele ja ministeeriumidele Eestis, et analüüsida täiendõppe valdkonda ja hinnata poliitiliste algatuste vajalikkust.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusele. Vaata punkti "Õigusaktid ja muud kokkulepped".

Ei ole rakendatav

Üldiselt on uuringu andmed hea kvaliteediga ja usaldusväärsed.

Valim koostati kihistatud juhuvalimi meetodil, kus arvestati ettevõtete tegevusala ja suurust. Valimis oli 20 tegevusala kategooriat ning ettevõtted jagunesid suuruse järgi kolme gruppi: 10–49 töötajaga, 50–249 töötajaga ja 250 või rohkem töötajaga ettevõtted.

Valimi alus oli ettevõtete registrist vastava aasta novembris moodustatud väljavõte, mis sisaldas andmeid kõigi aktiivsete ettevõtete kohta. Ettevõtted järjestati vastamiskoormuse ja püsiva juhusliku numbri järgi. Ettevõtted, kus töötas üle 50 inimese, kaasati täielikult, ja suurima vastamiskoormusega ettevõtted jäeti osaliselt välja, et vähendada nende koormust.

Ettevõtted kaaluti valimi põhjal, et tulemused oleksid esinduslikud kogu populatsiooni suhtes.

2010 uuringu üldkogumis oli 6183 ettevõtet. Valimisse võeti 3000 ettevõtet, millest 1859 olid väiksed (10–49 töötajat), 1000 keskmise suurusega (50–249 töötajat) ja 141 suured (250 ja enam töötajat).

2015 uuringu üldkogumis oli 7036 vähemalt 10 töötajaga ettevõtet. Valimisse võeti 3000 ettevõtet, millest 1715 olid väiksed (10–49 töötajat), 1101 keskmise suurusega (50–249 töötajat) ja 184 suured (vähemalt 250 töötajat).

2020 uuringu üldkogumis oli 7130 vähemalt 10 töötajaga ettevõtet. Valimisse võeti 3000 ettevõtet, millest 1748 olid väiksed (10–49 töötajat), 1091 keskmise suurusega (50–249 töötajat) ja 161 suured (vähemalt 250 töötajat).

Põhinäitajatele arvutatakse standardvead, mis avaldatakse Eurostati kvaliteediaruandes.

Mõõtmisvead võivad tuleneda küsimustikust (selle sõnastus, disain jne), intervjueeritavatest, intervjueerijatest ja andmekogumisviisist.

Andmete sisestamise vead ja loogilised vead on elimineeritud.

Viimase uuringu freimiks oli majandusüksuste statistilisest registrist (SPI) moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhitegevusala on mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus.

Valimi freim moodustati 2020. aasta novembri alguses, küsitlus algas 2021. aasta aprillis.

Mõõtmisvigade vältimiseks oli veebiküsitluse vastajatel juurdepääs kasutatud terminite täpsetele definitsioonidele ja täiendavatele abitekstidele. See vähendas juhtumeid, kus vastajad võisid teemat valesti mõista ja seetõttu valeinfot esitada.

Vt "Üksuste mittevastamise määr" ja "Üksikule küsimusele mittevastamise määr".

Andmete töötlemiseks ja redigeerimiseks kasutati R-i skripte. Kodeerimise või redigeerimise käigus ei tekkinud täiendavaid vigu.

Ei ole rakendatav

Esialgsed andmed avaldatakse 18 kuud pärast aruandeaasta lõppu.

Vt "Ajakohasus".

Ei ole asjakohane

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal

Õigeaegselt on avaldatud 100% andmeid

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest andmete kogumisel kasutatakse ühtset metoodikat.

Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea (1999, 2005, 2010, 2015, 2020) ulatuses.

Vt "Ajaline võrreldavus"

Ei ole asjakohane

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete kogumisel ja töötlemisel. Uuringu tulemused konkreetse aasta kohta põhinevad samadel mikroandmetel ning tulemused arvutatakse samade hindamismeetoditega.

Peamine 2020. a uuringuga seotud kulu oli kulunud tööaeg. Täpseid andmeid ei ole saadaval.

Vastamismäär on võrreldes eelmise uuringuga on langenud, mis võib viidata sellele, et vastajate tajutav koormus oli suurem. Uuringu küsimustiku täitmiseks kasutatav veebikeskkond ei ole sama, mida ettevõtted tavaliselt kasutavad statistikaameti küsimustike täitmiseks.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Tegu on kombineeritud valikuuringuga. Enamik andmetest kogutakse küsimustikuga, töötajate arvu andmed eeltäidetakse töötamise registri andmete pealt.

Iga viie aasta tagant

Andmeid kogutakse küsimustikuga 1313 "Täiskasvanute koolitus ettevõtetes". Küsimustik asub statistikaameti kodulehel.

Küsimustikku saab täita kolmes keeles: eesti, inglise ja vene. Täitmine toimub elektroonilises andmete esitamise keskkonnas VVIS. Küsimustik on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldab juhiseid ja kontrolle. Erandlikel juhtudel oli andmeesitajal võimalus esitada andmed ka paberkandjal.

Küsimustik on jaotatud kuueks osaks: 1) ettevõtte üldandmed, üldine info töötajate pädevuse ja arendamist vajavate oskuste ja teadmiste kohta; 2) koolitusviisid; 3) täienduskoolitusest osavõtjad, koolituste sisu, korraldajad ja koolituskulud; 4) täienduskoolituste kvaliteet ja tulemused; 5) täienduskoolituste pakkumist piiravad tegurid ja täienduskoolituste mittepakkumine; 6) praktikantide väljaõpe.
Iga järgmine osa avaneb siis, kui eelmine on täidetud.

Kui ankeedi täitmine jääb pooleli, saab seda hiljem jätkata. Täidetud ankeet tuleb lõpetamiseks kinnitada, pärast kinnitamist ankeeti enam avada ei saa.

Küsimustiku täitmisel võivad andmeesitajale ilmuda veateated. Veateated on jagatud rasketeks ja kergeteks.

Range viga – olukord, kus andmed on ebaloogilised või kohustuslik info puudub, selline viga vajab igal juhul parandamist. Enne vea parandamist küsimustikus edasi liikuda ei saa.

Kerge viga – olukord, kus tegemist on pigem hoiatusega. Selline viga vajab üle kontrollimist.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Kui andmeesitaja ei ole andmeid tähtajaks esitanud, siis võetakse temaga ühendust nii teavituskirjade kui ka telefoni teel ning tehakse kokkulepped.

Veebiküsimustikus rakendati mitut automaatset kontrolli, et vältida vigaseid vastuseid. Andmeid valideeriti ka Eurostati andmeedastusportaalis EDAMIS, et teostada välja- ja kirjetasandi kontrolle. Väljatasandi kontrollid jälgivad kehtivate koodide ja vahemike kasutamist ning kontrollivad muutuja kirje ja lubatud kirjete kooskõla, samas kui kirjetasandi kontrollid testivad muutujatevahelist järjepidevust ühe ettevõtte kirje puhul.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist etteantud eeskirjade järgi. Eurostat on ette andnud tuumikmuutujad, mida imputeerida ei tohi, ja võtmemuutujad, mille puhul on imputeerimine soovitatav.

Arvutatakse statistiliste üksuste kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate ettevõtete andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Uuringus kasutatakse 120 kihti, mis on moodustatud kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu järgi.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt põhitegevusalale ja ettevõtte suurusgrupile.

2020. aasta uuringus imputeeriti kokku 11 muutujat. Kõrgeim imputeerimismäär oli 7,6%.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Puuduvad