Täiskasvanute koolituse uuring (ettevõtted) (CVTS)
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Käthrin Randoja
Kontaktisiku ametinimetus: Rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Narva mnt 20, 51009 Tartu
E-posti aadress: kathrin.randoja@stat.ee
Telefon: 5411 0050
Metaandmete kinnitamise kuupäev 11.02.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 09/05/2025
Eesmärk
Täiskasvanute koolitus ettevõtetes on rahvusvaheline uuring, mida korraldatakse iga viie aasta tagant kõigis Euroopa Liidu riikides. Töö toimub Eurostati tellimusel. Uuringu eesmärk on koguda teavet täienduskoolituste korraldamise, töötajate täienduskoolituses osalemise ja täienduskoolitustele tehtud kulutuste kohta Eesti ettevõtetes.
Uuringu liik
Tõenäosuslik valikuuring
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Täienduskoolitusi/täienduskoolituskursusi korraldanud ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikide ettevõtete seas) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
täienduskoolitusi/täienduskoolituskursusi korraldanud ettevõtete töötajate arv ja osatähtsus (kõikide ettevõtete töötajate hulgas) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
täienduskoolitust korraldanud ettevõtetes töötatud tundide arv ja osatähtsus (kõigis ettevõtetes töötatud tundides) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
tööjõuvajadust ja töötajate oskusi kavandavate ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikides ettevõtetes) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
koolituseelarve, koolituskava, koolituskeskusega ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikides ettevõtetes) põhitegevusala ja suurusklassi järgi.
täienduskoolitusi/täienduskoolituskursusi korraldanud ettevõtete töötajate arv ja osatähtsus (kõikide ettevõtete töötajate hulgas) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
täienduskoolitust korraldanud ettevõtetes töötatud tundide arv ja osatähtsus (kõigis ettevõtetes töötatud tundides) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
tööjõuvajadust ja töötajate oskusi kavandavate ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikides ettevõtetes) põhitegevusala ja suurusklassi järgi;
koolituseelarve, koolituskava, koolituskeskusega ettevõtete arv ja osatähtsus (kõikides ettevõtetes) põhitegevusala ja suurusklassi järgi.
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008).
Uuring hõlmab klassifikaatorist järgmisi tegevusalasid:
B – mäetööstus;
C10–C12 – toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine;
C13–C15 – tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine;
C17–C18 – paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus;
C19–C23 – koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;
C24–C25 – metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed;
C26–C28, C33 – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus;
C29–C30 – mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine;
C16, C31–C32 – puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine;
D–E – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
F – ehitus;
G45 – mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont;
G46 – hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
G47 – jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
H – veondus ja laondus;
I – majutus ja toitlustus;
J – info ja side;
K64–K65 – finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid;
K66 – finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad;
L, M, N, R, S – kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.
Uuring hõlmab klassifikaatorist järgmisi tegevusalasid:
B – mäetööstus;
C10–C12 – toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine;
C13–C15 – tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine;
C17–C18 – paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus;
C19–C23 – koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;
C24–C25 – metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed;
C26–C28, C33 – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus;
C29–C30 – mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine;
C16, C31–C32 – puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine;
D–E – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
F – ehitus;
G45 – mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont;
G46 – hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
G47 – jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
H – veondus ja laondus;
I – majutus ja toitlustus;
J – info ja side;
K64–K65 – finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid;
K66 – finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad;
L, M, N, R, S – kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.
Kaetud sektorid (S.3.3)
Uuringus osalevad järgmiste tegevusalade ettevõtted:
mäetööstus;
toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine;
tekstiili- ja rõivatootmine;
nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine;
paberi ja pabertoodete tootmine;
trükindus ja salvestiste paljundus;
koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine;
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine;
põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine;
kummi- ja plasttoodete tootmine;
muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;
metallitootmine;
metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed;
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
elektriseadmete tootmine;
mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine;
masinate ja seadmete remont ja paigaldus;
mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine;
muude transpordivahendite tootmine;
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel;
õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine;
mööblitootmine;
muu tootmine;
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
veevarustus;
kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
ehitus;
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont;
hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
veondus ja laondus;
majutus ja toitlustus;
info ja side;
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid;
finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad;
kinnisvaraalane tegevus;
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;
haldus- ja abitegevused;
kunst, meelelahutus ja vaba aeg;
muud teenindavad tegevused.
mäetööstus;
toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine;
tekstiili- ja rõivatootmine;
nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine;
paberi ja pabertoodete tootmine;
trükindus ja salvestiste paljundus;
koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine;
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine;
põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine;
kummi- ja plasttoodete tootmine;
muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;
metallitootmine;
metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed;
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
elektriseadmete tootmine;
mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine;
masinate ja seadmete remont ja paigaldus;
mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine;
muude transpordivahendite tootmine;
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel;
õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine;
mööblitootmine;
muu tootmine;
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
veevarustus;
kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
ehitus;
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont;
hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad;
veondus ja laondus;
majutus ja toitlustus;
info ja side;
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid;
finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad;
kinnisvaraalane tegevus;
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;
haldus- ja abitegevused;
kunst, meelelahutus ja vaba aeg;
muud teenindavad tegevused.
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Ettevõte – koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast
Ettevõtte põhitegevusala – ettevõtte tegevus, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Ettevõtte põhitegevusala on kodeeritud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) 5-kohalise koodi järgi.
Koolituskava – koolituse planeerimise tulemus, mis tehakse mingi ajaperioodi, näiteks ühe aasta kohta.
Koolituskava võib sisaldada:
koolitustegevuse eesmärke;
koolitusvormide ja -liikide planeeritavat osakaalu;
prioriteetseid teemasid ja sihtgruppe;
koolitaja infot;
koolituse mahtu, toimumisaegasid ja asukohta;
planeeritavaid vahendeid.
Koolituskeskus – koolitusüksus koos koolituspersonali, -ruumide ja -vahenditega. Koolituskeskus võib asuda nii ettevõttes kui ka väljaspool seda. Ei ole oluline, kas koolituskeskus on ettevõtte oma, kuna mõned ettevõtted võivad koolituskeskust juhtida koos teiste ettevõtetega, ehkki keskus ei ole tegelikult nende oma.
Teised täienduskoolituse viisid – eesmärgistatud õppimine, mis toimub eelkõige töötaja töökohal ja mille sisu kohandatakse sageli selle järgi, mida õppijal on töökohal vaja. Eristatakse järgmisi koolitusviise: juhendatud väljaõpe töökohal; töökohtade ringlus nii ettevõttes kui ka väljaspool ettevõtet, lähetused, õppereisid; messid, töörühmad, konverentsid ja seminarid; kvaliteediringid ja õpperühmad; iseseisev õpe ja e-õpe.
Täienduskoolitus – väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis ei ole formaalse õppe osa. Täienduskoolitus jaguneb ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks täienduskoolituse kursusteks ning teisteks koolitusviisideks.
Täienduskoolituskursus – koolitaja planeeritud õppeprogramm, millel on kindel eesmärk, õppetööd tehakse rühmaga ning kursused toimuvad töökohast eemal (loengusaalis või koolituskeskuses). Hõlmab nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid kursusi. Ettevõttesisesed kursused kujundab ja korraldab ettevõte ise (vastava töötaja või koolituskeskuse kaudu).
Ettevõttesiseseid täienduskoolituskursusi kavandab ja korraldab ettevõte ise.
Tähtis on, et koolituse sisu eest vastutab ettevõte. Ettevõttesiseseid koolitusi kavandab ja korraldab näiteks ettevõtte personaliosakond, ehkki koolitus ise võib toimuda ka väljaspool ettevõtet, st koolituse toimumise asukoht ei ole tähtis.
Ettevõtteväliseid täienduskoolituse kursusi kavandab ja korraldab koolitusorganisatsioon, mis ei kuulu ettevõttele, või koolitusorganisatsioon, mis kuulub ettevõtte emaettevõttele. Tähtis on, et koolituse sisu eest ei vastuta ettevõte, vaid koolitaja; ettevõte valib koolituse välja ja ostab selle. Koolitus võib toimuda nii ettevõttes kohapeal või ka väljaspool ettevõtet, st koolituse toimumise asukoht ei ole tähtis.
Täienduskoolituskursustest osavõtja – isik, kes on aasta jooksul osa võtnud vähemalt ühest täienduskoolituskursusest. Iga isikut on arvestatud üks kord, olenemata sellest, mitu korda ta on täienduskoolituskursustel osalenud. Seega, kui tööga hõivatud isik on osa võtnud kahest ettevõttevälisest ja ühest ettevõttesisesest kursusest, läheb ta arvesse kui üks osavõtja.
Töötajate arv – tööga hõivatud isikute arv ehk kõigi ettevõttes töötavate isikute arv, olenemata nende töönädala pikkusest.
Tööga hõivatud isikud on
‒ ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;
‒ täis- või osaajatööga hõivatud isikud, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte tööga hõivatud isikute koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);
‒ hooajatööga hõivatud isikud, praktikandid (õpipoisid) ja kodus töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ töövõtulepinguga töötavad isikud.
Tasuta töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need isikud, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.
Tööga hõivatud isikute hulka ei arvestata teiste ettevõtete tööga hõivatud isikuid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt), kes on puudunud ja pole tasu saanud kogu vaatlusaasta vältel.
Töötatud tunnid – ettevõtte kõigi hõivatute tegelikult töötatud tundide koguarv vaadeldaval perioodil. Peale normtööaja näidatakse ka kõik ületunnid. Arvestamata jäetakse tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tööaeg (puhkused, haiguspäevad jms), samuti lõunavaheajad, tööle tulekuks ja töölt lahkumiseks kulunud aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja töökoolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg jm tööaja hulka otseselt mittekuuluv aeg. Ei arvestata õpipoiste ja praktikantide töötunde.
Näiteks töötas ettevõttes 2020. aastal 10 täiskohaga töötajat. Aastas töötavad nad 11 kuud ja 1 kuu puhkavad. Keskmiselt on ühes kuus 168 töötundi. Oletame, et keskmiselt osales iga töötaja aasta jooksul koolitustel 3 tööpäeva. Seega oleks selle ettevõtte töötajate töötundide koguarv 2020. aastal (10 x 11 x 168) – (10 x 3 x 8) = 18240 tundi.
Ettevõtte põhitegevusala – ettevõtte tegevus, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Ettevõtte põhitegevusala on kodeeritud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) 5-kohalise koodi järgi.
Koolituskava – koolituse planeerimise tulemus, mis tehakse mingi ajaperioodi, näiteks ühe aasta kohta.
Koolituskava võib sisaldada:
koolitustegevuse eesmärke;
koolitusvormide ja -liikide planeeritavat osakaalu;
prioriteetseid teemasid ja sihtgruppe;
koolitaja infot;
koolituse mahtu, toimumisaegasid ja asukohta;
planeeritavaid vahendeid.
Koolituskeskus – koolitusüksus koos koolituspersonali, -ruumide ja -vahenditega. Koolituskeskus võib asuda nii ettevõttes kui ka väljaspool seda. Ei ole oluline, kas koolituskeskus on ettevõtte oma, kuna mõned ettevõtted võivad koolituskeskust juhtida koos teiste ettevõtetega, ehkki keskus ei ole tegelikult nende oma.
Teised täienduskoolituse viisid – eesmärgistatud õppimine, mis toimub eelkõige töötaja töökohal ja mille sisu kohandatakse sageli selle järgi, mida õppijal on töökohal vaja. Eristatakse järgmisi koolitusviise: juhendatud väljaõpe töökohal; töökohtade ringlus nii ettevõttes kui ka väljaspool ettevõtet, lähetused, õppereisid; messid, töörühmad, konverentsid ja seminarid; kvaliteediringid ja õpperühmad; iseseisev õpe ja e-õpe.
Täienduskoolitus – väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis ei ole formaalse õppe osa. Täienduskoolitus jaguneb ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks täienduskoolituse kursusteks ning teisteks koolitusviisideks.
Täienduskoolituskursus – koolitaja planeeritud õppeprogramm, millel on kindel eesmärk, õppetööd tehakse rühmaga ning kursused toimuvad töökohast eemal (loengusaalis või koolituskeskuses). Hõlmab nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid kursusi. Ettevõttesisesed kursused kujundab ja korraldab ettevõte ise (vastava töötaja või koolituskeskuse kaudu).
Ettevõttesiseseid täienduskoolituskursusi kavandab ja korraldab ettevõte ise.
Tähtis on, et koolituse sisu eest vastutab ettevõte. Ettevõttesiseseid koolitusi kavandab ja korraldab näiteks ettevõtte personaliosakond, ehkki koolitus ise võib toimuda ka väljaspool ettevõtet, st koolituse toimumise asukoht ei ole tähtis.
Ettevõtteväliseid täienduskoolituse kursusi kavandab ja korraldab koolitusorganisatsioon, mis ei kuulu ettevõttele, või koolitusorganisatsioon, mis kuulub ettevõtte emaettevõttele. Tähtis on, et koolituse sisu eest ei vastuta ettevõte, vaid koolitaja; ettevõte valib koolituse välja ja ostab selle. Koolitus võib toimuda nii ettevõttes kohapeal või ka väljaspool ettevõtet, st koolituse toimumise asukoht ei ole tähtis.
Täienduskoolituskursustest osavõtja – isik, kes on aasta jooksul osa võtnud vähemalt ühest täienduskoolituskursusest. Iga isikut on arvestatud üks kord, olenemata sellest, mitu korda ta on täienduskoolituskursustel osalenud. Seega, kui tööga hõivatud isik on osa võtnud kahest ettevõttevälisest ja ühest ettevõttesisesest kursusest, läheb ta arvesse kui üks osavõtja.
Töötajate arv – tööga hõivatud isikute arv ehk kõigi ettevõttes töötavate isikute arv, olenemata nende töönädala pikkusest.
Tööga hõivatud isikud on
‒ ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;
‒ täis- või osaajatööga hõivatud isikud, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte tööga hõivatud isikute koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);
‒ hooajatööga hõivatud isikud, praktikandid (õpipoisid) ja kodus töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;
‒ töövõtulepinguga töötavad isikud.
Tasuta töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need isikud, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.
Tööga hõivatud isikute hulka ei arvestata teiste ettevõtete tööga hõivatud isikuid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt), kes on puudunud ja pole tasu saanud kogu vaatlusaasta vältel.
Töötatud tunnid – ettevõtte kõigi hõivatute tegelikult töötatud tundide koguarv vaadeldaval perioodil. Peale normtööaja näidatakse ka kõik ületunnid. Arvestamata jäetakse tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tööaeg (puhkused, haiguspäevad jms), samuti lõunavaheajad, tööle tulekuks ja töölt lahkumiseks kulunud aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja töökoolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg jm tööaja hulka otseselt mittekuuluv aeg. Ei arvestata õpipoiste ja praktikantide töötunde.
Näiteks töötas ettevõttes 2020. aastal 10 täiskohaga töötajat. Aastas töötavad nad 11 kuud ja 1 kuu puhkavad. Keskmiselt on ühes kuus 168 töötundi. Oletame, et keskmiselt osales iga töötaja aasta jooksul koolitustel 3 tööpäeva. Seega oleks selle ettevõtte töötajate töötundide koguarv 2020. aastal (10 x 11 x 168) – (10 x 3 x 8) = 18240 tundi.
Statistiline üksus (S.3.5)
Ettevõte
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, mille põhitegevusala on:
mäetööstus (B);
toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine (C10–C12);
tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (C13–C15);
paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus (C17–C18);
koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (C19–C23);
metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (C24–C25);
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus (C26–C28, C33);
mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine (C29–C30);
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine (C16, C31–C32);
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (D–E);
ehitus (F);
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (G45);
hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (G46);
jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (G47);
veondus ja laondus (H);
majutus ja toitlustus (I);
info ja side (J);
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid (K64–K65);
finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad (K66);
kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused (L, M, N, R, S).
mäetööstus (B);
toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine (C10–C12);
tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (C13–C15);
paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus (C17–C18);
koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (C19–C23);
metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (C24–C25);
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus (C26–C28, C33);
mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine (C29–C30);
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine (C16, C31–C32);
elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (D–E);
ehitus (F);
mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (G45);
hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (G46);
jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (G47);
veondus ja laondus (H);
majutus ja toitlustus (I);
info ja side (J);
finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid (K64–K65);
finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad (K66);
kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused (L, M, N, R, S).
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
1999, 2005, 2010, 2015, 2020
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Vaatlusperiood
Aasta
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)
Andmete jagamine (S.6.2)
Ei jagata