Taimekasvatus, Taimekasvatus

Põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagikuse ja toodangu andmed on sisendiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusel. Väetiste andmeid kasutatakse põllumajandus- ja keskkonnapoliitika otsuste tegemiseks, sh nitraadi- ja vee raamdirektiivi ning Läänemere tegevuskavaga HELCOM seotud aruandluseks. Töö andmeid kasutatakse ka Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) mõõdik. Taimekasvatuse näitajad on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 planeeritavate kontekstindikaatorite hulgas.

Mitmel allikal põhinev töö

Kasutatav põllumajandusmaa, põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind, saak ja saagikus (andmebaasi tabel PM0281). Pindade, saakide ja saagikuste kohta avaldatakse eraldi esialgsed hinnangud ja lõplikud andmed;
taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta (andmebaasi tabel PM061;
orgaanilise, mineraal-, lubiväetisega väetatud pind, mineraalväetistest saadud toitainete ning kasutatud lubiväetise kogus, loomasõnnikus sisalduvate toitainete kogus (andmebaasi tabelid PM064, PM065, PM069 ja PM0646);
külviks kasutatud seemne ja sertifitseeritud seemne kogus (andmebaasi tabel PM043);
järgneva aasta saagiks külvatud taliviljade pinna prognoos (andmebaasi tabel PM030);
mahepõllumajandusmaa kasutus, mahepõllukultuuride kasvupind, maheviljapuude ja -marjaaedade kasvupind, mahepõllukultuuride saak (andmebaasi tabel PM071).

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK) 2024

Põllumajandus

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007.aastast.

Kasvupind – põllukultuuri all olev pind

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Koristuspind – see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak

Külvatud seeme – aruandeaastal kulunud seemnekogus

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1091

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on põllumajandus- ja toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Orgaaniline väetis – väetamiseks mulda manustatav orgaaniline aine

Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põldude lupjamine – maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. Lupjamiseks kasutatakse lubjakivisõelmeid, dolokivisõelmeid, tolmpõlevkivituhka, tuhka ja muid meliorante, sh segusid.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.
Põllumaa jaguneb järgmiselt:
- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kartuli kasvupind;
- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;
- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;
- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;
- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;
- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;
- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;
- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;
- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;
- söödakultuuride seemnekasvatuspind;
- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreerimata maakasutusega üksus, kus on vähemalt kas:
- 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või
- 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või
- kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille maakasutus on kas registreeritud PRIAs või mis ületab põllumajandusliku majapidamise lävendi.
Kuni 2019. aastani oli põllumajandusliku majapidamise lävend
- vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või
- alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.
Alates 2020. aastast on põllumajandusliku majapidamise lävend vähemalt
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või
- 2 hektarit põllumaad või
- 0,5 hektarit kartulit või
- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või
- 100 ruutmeetrit katmikalasid või
- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.
Alates 2023. aastast lisandus lävendi tingimustesse 0,1 hektarit avamaaviinamarju.
Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Saagikus – kasvupinna iga hektari kohta aruandeaastal koristatud saak

Saak – koristatud pinnalt saadud saak, k.a oma tarbeks (katmikkultuuride vastava kultuuri kogusaak on kõikidest külviringidest saadud summaarne saak)

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga

Sertifitseeritud seeme – seeme, mille põlvnemine, liigi- ja sordiehtsus ning -puhtus ja kvaliteet ning taimetervisenõuetele vastavus on kontrollitud rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ning pakendid suletud ja märgistatud põllumajandus- ja toiduameti järelevalve all

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine;

põllumajanduslik väikeüksus;

mahepõllumajandustootja

Põllumajanduslikud majapidamised, kus on kasutatavat põllumajandusmaad;

põllumajanduslikud väikeüksused, kus on kasutatavat põllumajandusmaad

Kogu Eesti

1980–…

Ei ole rakendatav

Külvipind, koristuspind, kogupind (puukoolid), kandeealine pind (püsikultuurid), väetatud pind – hektar (ha);

kogusaak, väetise kogus, toitainete kogus – tonn (t);

taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta – kilogramm (kg);

saagikus – kilogramm hektari kohta

Aasta

Alates 2025. aastast tehakse taimekasvatuse tööd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1538.

Alates 2026. aastast on väetiste andmete kogumise aluseks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2212.

Kuni 2024. aastani oli töö tegemise aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta.

Statistikaameti andmebaasis tabelis PM0281 avaldatakse aastaandmeid kolm korda: juulis N põllumajanduskultuuride esialgsed kasvupinnad, septembris N põllumajanduskultuuride saagi prognoos ja võimalusel jaanuaris N + 1 lõplik põllumajanduskultuuride kasvupind, koristuspind, saak ja saagikus. Põllumajanduse struktuuriuuringu aastatel võidakse lõplikud andmed avaldada hiljem, olenevalt seotud andmete valmimisest.

Külviks kasutatud seemne, sh sertifitseeritud seemne kogus avaldatakse statistikaameti andmebaasis üle aasta. Järgmine avaldamisaasta on 2025. aasta kohta N + 1.

Teisi selle grupi väljundnäitajaid avaldatakse kord aastas vastavalt avaldamiskalendrile.

Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.

Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajandussaaduste tootmine / Taimekasvatussaaduste tootmine tabelites

PM0281: Põllumajandusmaa ja -kultuurid maakonna järgi;

PM030: Taliviljakülv;

PM043: Külviks kasutatud seeme liigi järgi;

PM061: Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta,

PM064: Orgaanilise väetisega väetatud pind;

PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja kaalium maakonna järgi;

PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile;

PM069: Põldude lupjamine põllumajanduslikes majapidamistes;

PM071: Mahepõllumajanduskultuuride kasvupind ja saak.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 8790 korda, 2023. aastal 6486 korda, 2022. aastal 7933 korda, 2021. aastal 6541 korda, 2020. aastal 6706 korda, 2019. aastal 5657 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Eurostatile esitatakse andmed EDAMISe kaudu, kasutades Eurostati ette antud ühtset vormi. Eurostatile esitatakse kasvupindade ja saakide andmed mitu korda aastas: juunis ja augustis N (N = vaatlusaasta) esialgsed kasvupinnad kultuuridel, mis ületavad Eurostati kehtestatud lävendid; septembris N, novembris N ja märtsis N + 1 kasvupinna ja saagi andmed; septembris N + 1 lõplikud kasvupinna ja saagi andmed ja mahepõllumajandusandmed. Väetiste andmed saadetakse Eurostati kord aastas.

Andmeid esitatakse ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO vastavalt nende küsimustikele.

Andmed on sisendiks teistele statistikatöödele. Taimekasvatuse andmeid kasutatakse ökosüsteemide arvepidamises, materjalivoo arvepidamises, põllumajanduse majanduslikus arvepidamises, põllumajandussaaduste arvepidamises ja põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamisel.

Lämmastikväetiste kasutamine ja fosforväetiste kasutamine ning mahepõllumajandusmaa osatähtsus on ÜRO eesmärkide põhjal määratavad säästva arengu näitajad. Säästva arengu näitajaid avaldatakse ka Tõetamme rakenduses.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 130 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Käsiraamat "Annual crop statistics";

käsiraamat "Organic Production Statistics"

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2022/2379 23 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.
Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse Eurostati veebilehel Crop production.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Avaliku huvi peamine esindaja on regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Väetiste andmeid kasutavad regionaal- ja põllumajandusministeerium ja kliimaministeerium põllumajandus- ja keskkonnapoliitika otsuste tegemiseks, sh nitraadi- ja vee raamdirektiivi ning Läänemere tegevuskavaga HELCOM seotud aruandluseks. Väetiste andmeid esitatakse ka Eurostatile ja ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO.
Andmeid kasutab ka Eesti keskkonnauuringute keskus Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel.
Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa) mõõdik.
Põllumajanduskultuuride kasvupinnad on sisendiks ökosüsteemide arvepidamisele. Toodangu andmed on sisendiks ka põllumajanduse majanduslikule arvepidamisele ja rahvamajanduse arvepidamisele. Taimekasvatuse andmeid kasutatakse ka materjalivoo arvepidamises, põllumajanduse majanduslikus arvepidamises, põllumajandussaaduste arvepidamises ja põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamisel.

Põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagikuse ja toodangu andmed on sisendiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusel.
Lämmastik- ja fosforväetiste kasutamine ning mahepõllumajandusmaa osatähtsus on ÜRO eesmärkide põhjal määratavad säästva arengu näitajad. Säästva arengu näitajaid avaldatakse ka Tõetamme rakenduses.
Taimekasvatuse näitajad on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 planeeritavate kontekstindikaatorite hulgas.
Põllumajandusmaa ja taimekasvatustoodangu näitajaid esitatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Seadusandluse, käsiraamatu ja muude Eurostati juhistega (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped" ja "Metoodikadokumendid") ettenähtud nõuded on täidetud. Kõik seadusega ettenähtud näitajad on kogutud ja Eurostatile edastatud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Väheesinevate kultuuride saagikuse kohta kasutatakse vajaduse korral maakonniti Eesti keskmisi näitajaid. Mineraalväetiste koguse andmed baseeruvad osaliselt statistikaameti varasematel andmetel, mis vajavad perioodiliselt uuendamist.

PRIAlt saadavates kasvupindade andmetes ning põllumajandus- ja toiduametilt saadavates mahepõllumajandusandmetes valikuviga ei esine, kuna need andmed on kõiksed. Vajaduse korral arvutatakse valikuvigu saagikusele ja kogusaagile.

Põllumajanduse struktuuriuuringu aastatel võivad kasvupindade valikuvead tuleneda põllumajanduse struktuuriuuringust.

Vajaduse korral arvutatakse valikuvigu saagikusele ja kogusaagile.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust.

Freimiks on põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend põllumajanduslikest majapidamistest, kes ületavad lävendit. Põllumajanduslike majapidamiste statistilist registrit uuendatakse regulaarselt erinevate administratiivsete ja statistiliste andmeallikate alusel (sh nt PRIA, mahepõllumajanduse register).

Freimi ülekaetuse moodustavad põllumajanduslikud majapidamised, kes on majapidamiste nimekirjas, kuid tegelikult on kas lõpetanud tegevuse või ühinenud mõne teise majapidamisega. Freimi ülekaetus selgub andmete kogumise ja töötlemise käigus ning need põllumajanduslikud majapidamised eemaldatakse põllumajanduslike majapidamiste loendist ja neid uuringu tulemustes ei arvestata. Freimi ülekaetuse põhjustab ka see, et alakaetuse vältimiseks lisatakse freimi (ja valimi kõiksesse kihti) teadmata seisundiga majapidamisi, eeldades, et seisund selgub andmete kogumisel ja töötlusel.

Freimi alakaetuse moodustavad põllumajanduslikud majapidamised, kes ületavad lävendit, kuid ei ole põllumajanduslike majapidamiste loendis. Freimi alakaetust minimeeritakse sellega, et lisaks PRIA ja mahepõllumajanduse registritele ajakohastatakse freimi aluseks olevat põllumajanduslike majapidamiste registrit kõigi teadaolevate andmeallikatega. PRIA ja mahepõllumajanduse registrites on üle 99% põllumajanduslikest majapidamistest, ülejäänud tulevad viimase aasta majandusaastaaruannetest jm allikatest. Lisanduvad vaid väikestel pindadel intensiivkultuure (köögivili ja maasikad, marjakasvatus, lillekasvatus jm) ja puukoole kasvatavad majapidamised. Seega märkimisväärset freimi alakaetust ei ole.

Ala- ja ülekaetus uuringu kvaliteeti ei mõjuta.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustik on hoolikalt kavandatud, on elektroonilisel kujul ning sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli. Võimaluse korral on küsimustik eeltäidetud administratiivandmetega.

Mittevastamise vead ei mõjuta tulemuste kvaliteeti oluliselt. Mittevastanud üksuste andmeväärtused imputeeritakse või neid võetakse arvesse laiendusteguri ümberkaalumisega.

Paljude aritmeetiliste ja loogiliste kontrollide ning administratiivandmetega eeltäitmiste tõttu on andmetes töötlusvigade olemasolu praktiliselt võimatu.
Kõikses kihis asendatakse laekumata üksuste kasvupinnad PRIA pindadega. Kui saaki ei ole näidatud (sh kui andmeesitaja ei ole osanud märkida), siis arvutatakse saak maakonna keskmise või selle puudumisel Eesti keskmise järgi. Kõikse kihi seemnekasvatuses asendatakse laekumata üksuste seemnete kasutus pindade ja keskmise külvinormi järgi ja sertifitseeritud seemnete kasutus arvestades pindu ja sertifitseeritud seemne osatähtsust. Kõikses kihis asendatakse laekumata jäänud üksustele ka väetiste kasutuse pinnad maakonna keskmiste osatähtsuste järgi ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade pinnad vastava aasta taliviljade pinna järgi.

Ei arvutata

Esialgsed saagiandmed avaldatakse hiljemalt jooksva aasta septembri lõpuks, taimekasvatuse lõplikud andmed võimaluse korral järgneva aasta jaanuari lõpuks (T + 27 päeva). Mineraalväetiste koguse andmed avaldatakse kohe peale andmete laekumist maaelu teadmuskeskusest, orienteerivalt järgmise aasta novembris (T + 334 päeva). Mahepõllumajanduse andmed avaldatakse orienteerivalt järgmise aasta mais (T + 151 päeva).

Esialgsed saagiandmed avaldatakse hiljemalt jooksva aasta septembri lõpuks.

Taimekasvatuse lõplikud andmed avaldatakse võimaluse korral järgneva aasta jaanuari lõpuks (T + 27 päeva). Mahepõllumajanduse andmed avaldatakse orienteerivalt järgmise aasta mais (T + 151 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Õigeaegselt (avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal) on avaldatud 100% andmeid.

Eestis on andmed geograafiliselt võrreldavad maakondade lõikes.
Kasvupindade, kandeealiste pindade, saagi ja saagikuse andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat.

Andmed on ajaliselt võrreldavad. Alates 2015. aastast on mineraalväetiste toimeainete kogused saadud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) väetiste kasutamise andmetest arvutatud indeksite alusel.

PM0281: Põllumajandusmaa ja -kultuurid maakonna järgi – alates 1980. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM030: Taliviljakülv – alates 2005. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM043: Külviks kasutatud seeme liigi järgi – alates 2009. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM061: Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta – alates 1980. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM064: Orgaanilise väetisega väetatud pind – alates 2015. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja kaalium maakonna järgi – alates 2014. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile – alates 1992. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM069: Põldude lupjamine põllumajanduslikes majapidamistes – alates 2005. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM071: Mahepõllumajanduskultuuride kasvupind ja saak – alates 2013. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades eri allikate samu näitajaid. Taimekasvatustoodangu andmed on sisendiks põllumajanduse majandusarvestusele. Kasvupindade osas kasutatakse sisendina põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid. Põllumajanduse struktuuriuuringute ja põllumajandusloenduste aastatel on ka need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri andmed.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka agregeerimisel. Eurostati andmebaasis vastavad Eurostati metoodikale ainult põllumajanduslike majapidamiste ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreeritud maakasutusega üksuste andmed. Statistikaameti andmebaasis avaldatakse veel lisaks ka põllumajanduslike väikeüksuste andmed, mis Eurostati metoodika järgi esitatakse Eurostatile kokkuvõtlikult, st koduaiana.

Kulude vähendamiseks on kõigile majapidamistele loodud võimalus andmete elektrooniliseks esitamiseks. Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Koormuse vähendamiseks kasutatakse võimalikult palju administratiivandmeid ja väljundite koostamine on automatiseeritud.
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku oli 2024. aastal 847tundi.
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku oli 2023. aastal 1326 tundi.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Planeeritud revideerimisi ei toimu. Seda võib teha vajaduse korral, kui on teada vigade ilmnemine.

Tegemist on mitmel allikal põhineva tööga. Osa andmeid kogutakse administratiivregistritest, osa küsitluse käigus küsimustikuga 1306 „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“ ning osa teistest statistikatöödest.

Kasvupindade osas kasutatakse sisendina põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid. Sealt saadakse andmed põllumajanduskultuuride kasvupinna kohta taimekultuuride ja üksuste kaupa. Juunis saadakse jooksva aasta esialgsed andmed ja oktoobris lõplikud andmed.
Mahepõllumajandusandmed koostatakse põllumajandus- ja toiduameti andmete järgi.
Kasutatud mineraalväetiste toimeainete kogused saadakse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) väetiste kasutamise andmetest ja neid arvestatakse muutuse indeksi alusel.

Loomasõnnikus sisalduva lämmastiku, fosfori ja kaaliumi koguste arvutamisel kasutatakse sisendandmetena loomakasvatuse tööst tulenevaid loomade arve (koos Maaülikooli sõnniku koefitsientidega). Põllumajandusloendusest ja/või põllumajanduse struktuuriuuringust saadakse põllumajanduslike majapidamiste katmikkultuuride andmed. Neil aastatel, kui toimub põllumajandusloendus või põllumajanduse struktuuriuuring, kasutatakse ka nende tööde teisi täpsustatud põllumajanduskultuuride pindade andmeid ja olemasolul ka väetiste kasutamise pindade andmeid.
Kord kümne aasta jooksul kogutakse sotsiaaluuringute raames ka põllumajanduslike kodumajapidamiste andmeid. Põllumajanduslike väikeüksuste andmeid kasutatakse taimekasvatuses sisendina kogu perioodi jooksul, kuni uute andmete saamiseni.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse igal aastal küsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“.
Majapidamiste üldkogumis on kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Valimid kihistatakse standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 350 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldakse kõikselt. Teistest majapidamistest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

2024. aasta uuringu üldkogumi suurus oli 9732 üksust ja valimi suurus 1182 üksust.

Aasta

Administratiivandmed saadakse e-posti teel.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“. Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu.
Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle.

Taimekasvatuse infotekst asub siin.

Küsimustik on eeltäidetud PRIA kasvupinna andmetega. Neile, kes täitsid PRIA e-põlluraamatut, oli küsimustikule võimaluste piires eeltäidetud PRIA e-põlluraamatu andmed (koristuspinnad, saagid ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade pind).

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega.

Esialgsed kasvupindade hinnangud koostatakse põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri kasvupindade andmete alusel, kasutades vajaduse korral mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupinnad.
Esialgsed saakide hinnangud koostatakse koostöös ekspertgrupiga, kasutatakse PRIA kasvupindade andmeid, ekspertide hinnanguid kultuuride saagikuste kohta ja muud olemasolevat infot.

Lõplikud taimekasvatuse andmed koostatakse PRIA kasvupindade ja taimekasvatuse uuringu andmete alusel, kasutades vajaduse korral mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste andmed.

Mineraalväetistes sisalduva lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kogused arvutatakse maaelu teadmuskeskusest saadavate põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ja statistikaameti varasemate andmete alusel. Mineraal- ja lubiväetise kogused väetatud pinnale arvutatakse koguse ja väetatud pinna jagatisena.

Loomasõnnikus sisalduvad toitained arvutatakse loomade arvu korrutamisel vastava loomaliigi sõnniku koefitsiendiga. Arvutustes kasutatakse põllumajandusministri 14.07.2014 määruses nr 71 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid“ esitatud sõnniku koefitsiente.

Mahepõllumajandusandmed koostatakse põllumajandus- ja toiduameti andmete järgi.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse igal aastal küsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“. Majapidamiste üldkogumis on kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Üldkogum kihistatakse standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 350 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldakse kõikselt. Teistest majapidamistest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

Põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupindade andmeid kogutakse vähemalt kord iga kümne aasta jooksul, saakide andmed on hinnangulised ning arvutatakse kodumajapidamiste kasvupindade ja majapidamiste andmete alusel määratud keskmiste saagikuste alusel.

Riigi koondandmed saadakse majapidamiste ja PRIAs registreeritud maakasutusega üksuste ning kodumajapidamiste andmete summeerimisel.

Kõikses kihis asendatakse laekumata üksuste andmed. Pindade osas kasutatakse asendamisel PRIA kasvupindade andmeid, muus osas kihi keskmisi näitajaid. Samuti kasutatakse kihi keskmisi näitajaid asendamisel näitajapõhise mittevastamise korral.

Küsimustiku „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“ puhul kasutatakse kaale. Kaalud arvutatakse valikulistes kihtides üldkogumi kihi suuruse ja valimi kihi suuruse jagatisena.

Kogutud andmete alusel arvutatakse muud vajalikud näitajad.

Põllumajanduskultuuride kasvupindade aluseks on PRIA maakasutuse andmed. Püsikultuuride, köögivilja, lillede ja puukoolide pindadele lisatakse juurde veel küsimustikuga "Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine" kogutud väljaspool PRIAt olevad pinnad.

Koristuspinnad, püsikultuuride kandeealised pinnad, orgaanilise ja mineraalväetisega väetatud pinnad arvutatakse küsimustiku vastavate osatähtsuste alusel. Saagikused arvutatakse saagi ja kasvupinna jagatisena.

Külviks kasutatud seeme arvutatakse kasvupindade ja külvinormi alusel. Sertifitseeritud seemne kogus leitakse kasutatud sertifitseeritud seemnete protsendi alusel.

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta arvutatakse, jagades toodangu kogused elanike arvuga.

Ei arvutata

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad

Põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagikuse ja toodangu andmed on sisendiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusel. Väetiste andmeid kasutatakse põllumajandus- ja keskkonnapoliitika otsuste tegemiseks, sh nitraadi- ja vee raamdirektiivi ning Läänemere tegevuskavaga HELCOM seotud aruandluseks. Töö andmeid kasutatakse ka Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) mõõdik. Taimekasvatuse näitajad on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 planeeritavate kontekstindikaatorite hulgas.

Mitmel allikal põhinev töö

Kasutatav põllumajandusmaa, põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind, saak ja saagikus (andmebaasi tabel PM0281). Pindade, saakide ja saagikuste kohta avaldatakse eraldi esialgsed hinnangud ja lõplikud andmed;
taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta (andmebaasi tabel PM061;
orgaanilise, mineraal-, lubiväetisega väetatud pind, mineraalväetistest saadud toitainete ning kasutatud lubiväetise kogus, loomasõnnikus sisalduvate toitainete kogus (andmebaasi tabelid PM064, PM065, PM069 ja PM0646);
külviks kasutatud seemne ja sertifitseeritud seemne kogus (andmebaasi tabel PM043);
järgneva aasta saagiks külvatud taliviljade pinna prognoos (andmebaasi tabel PM030);
mahepõllumajandusmaa kasutus, mahepõllukultuuride kasvupind, maheviljapuude ja -marjaaedade kasvupind, mahepõllukultuuride saak (andmebaasi tabel PM071).

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK) 2024

Põllumajandus

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007.aastast.

Kasvupind – põllukultuuri all olev pind

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Koristuspind – see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak

Külvatud seeme – aruandeaastal kulunud seemnekogus

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1091

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Orgaaniline väetis – väetamiseks mulda manustatav orgaaniline aine

Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põldude lupjamine – maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. Lupjamiseks kasutatakse lubjakivisõelmeid, dolokivisõelmeid, tolmpõlevkivituhka, tuhka ja muid meliorante, sh segusid.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.
Põllumaa jaguneb järgmiselt:
- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kartuli kasvupind;
- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;
- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;
- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;
- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;
- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;
- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;
- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;
- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;
- söödakultuuride seemnekasvatuspind;
- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreerimata maakasutusega üksus, kus on vähemalt kas:
- 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või
- 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või
- kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille maakasutus on kas registreeritud PRIAs või mis ületab põllumajandusliku majapidamise lävendi.
Kuni 2019. aastani oli põllumajandusliku majapidamise lävend
- vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või
- alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.
Alates 2020. aastast on põllumajandusliku majapidamise lävend vähemalt
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või
- 2 hektarit põllumaad või
- 0,5 hektarit kartulit või
- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või
- 100 ruutmeetrit katmikalasid või
- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.
Alates 2023. aastast lisandus lävendi tingimustesse 0,1 hektarit avamaaviinamarju.
Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Saagikus – kasvupinna iga hektari kohta aruandeaastal koristatud saak

Saak – koristatud pinnalt saadud saak, k.a oma tarbeks (katmikkultuuride vastava kultuuri kogusaak on kõikidest külviringidest saadud summaarne saak)

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga

Sertifitseeritud seeme – seeme, mille põlvnemine, liigi- ja sordiehtsus ning -puhtus ja kvaliteet ning taimetervisenõuetele vastavus on kontrollitud rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ning pakendid suletud ja märgistatud põllumajandus- ja toiduameti järelevalve all

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine;

põllumajanduslik väikeüksus;

mahepõllumajandustootja

Põllumajanduslikud majapidamised, kus on kasutatavat põllumajandusmaad;

põllumajanduslikud väikeüksused, kus on kasutatavat põllumajandusmaad

Kogu Eesti

1980–…

Ei ole rakendatav

Külvipind, koristuspind, kogupind (puukoolid), kandeealine pind (püsikultuurid), väetatud pind – hektar (ha);

kogusaak, väetise kogus, toitainete kogus – tonn (t);

taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta – kilogramm (kg);

saagikus – kilogramm hektari kohta

Aasta

Alates 2025. aastast tehakse taimekasvatuse tööd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1538.

Alates 2026. aastast on väetiste andmete kogumise aluseks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2212.

Kuni 2024. aastani oli töö tegemise aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta.

Statistikaameti andmebaasis tabelis PM0281 avaldatakse aastaandmeid kolm korda: juulis N põllumajanduskultuuride esialgsed kasvupinnad, septembris N põllumajanduskultuuride saagi prognoos ja võimalusel jaanuaris N + 1 lõplik põllumajanduskultuuride kasvupind, koristuspind, saak ja saagikus. Põllumajanduse struktuuriuuringu aastatel võidakse lõplikud andmed avaldada hiljem, olenevalt seotud andmete valmimisest.

Külviks kasutatud seemne, sh sertifitseeritud seemne kogus avaldatakse statistikaameti andmebaasis üldjuhul üle aasta.

Teisi selle grupi väljundnäitajaid avaldatakse kord aastas vastavalt avaldamiskalendrile.

Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.

Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajandussaaduste tootmine / Taimekasvatussaaduste tootmine tabelites

PM0281: Põllumajandusmaa ja -kultuurid maakonna järgi;

PM030: Taliviljakülv;

PM043: Külviks kasutatud seeme liigi järgi;

PM061: Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta,

PM064: Orgaanilise väetisega väetatud pind;

PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja kaalium maakonna järgi;

PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile;

PM069: Põldude lupjamine põllumajanduslikes majapidamistes;

PM071: Mahepõllumajanduskultuuride kasvupind ja saak.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 5095 korda, 2024. aastal 8790 korda, 2023. aastal 6486 korda, 2022. aastal 7933 korda, 2021. aastal 6541 korda, 2020. aastal 6706 korda, 2019. aastal 5657 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Eurostatile esitatakse andmed EDAMISe kaudu, kasutades Eurostati ette antud ühtset vormi. Eurostatile esitatakse kasvupindade ja saakide andmed mitu korda aastas: juunis ja augustis N (N = vaatlusaasta) esialgsed kasvupinnad kultuuridel, mis ületavad Eurostati kehtestatud lävendid; septembris N, novembris N ja märtsis N + 1 kasvupinna ja saagi andmed; septembris N + 1 lõplikud kasvupinna ja saagi andmed ja mahepõllumajandusandmed. Väetiste andmed saadetakse Eurostati kord aastas.

Andmeid esitatakse ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO vastavalt nende küsimustikele.

Andmed on sisendiks teistele statistikatöödele. Taimekasvatuse andmeid kasutatakse ökosüsteemide arvepidamises, materjalivoo arvepidamises, põllumajanduse majanduslikus arvepidamises, põllumajandussaaduste arvepidamises ja põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamisel.

Lämmastikväetiste kasutamine ja fosforväetiste kasutamine ning mahepõllumajandusmaa osatähtsus on ÜRO eesmärkide põhjal määratavad säästva arengu näitajad. Säästva arengu näitajaid avaldatakse ka Tõetamme rakenduses.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 96 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Käsiraamat "Annual crop statistics";

käsiraamat "Organic Production Statistics"

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2022/2379 23 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.
Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse Eurostati veebilehel Crop production.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Avaliku huvi peamine esindaja on regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Väetiste andmeid kasutavad regionaal- ja põllumajandusministeerium ja kliimaministeerium põllumajandus- ja keskkonnapoliitika otsuste tegemiseks, sh nitraadi- ja vee raamdirektiivi ning Läänemere tegevuskavaga HELCOM seotud aruandluseks. Väetiste andmeid esitatakse ka Eurostatile ja ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO.
Andmeid kasutab ka Eesti keskkonnauuringute keskus Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel.
Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa) mõõdik.
Põllumajanduskultuuride kasvupinnad on sisendiks ökosüsteemide arvepidamisele. Toodangu andmed on sisendiks ka põllumajanduse majanduslikule arvepidamisele ja rahvamajanduse arvepidamisele. Taimekasvatuse andmeid kasutatakse ka materjalivoo arvepidamises, põllumajanduse majanduslikus arvepidamises, põllumajandussaaduste arvepidamises ja põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamisel.

Põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagikuse ja toodangu andmed on sisendiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusel.
Lämmastik- ja fosforväetiste kasutamine ning mahepõllumajandusmaa osatähtsus on ÜRO eesmärkide põhjal määratavad säästva arengu näitajad. Säästva arengu näitajaid avaldatakse ka Tõetamme rakenduses.
Taimekasvatuse näitajad on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 planeeritavate kontekstindikaatorite hulgas.
Põllumajandusmaa ja taimekasvatustoodangu näitajaid esitatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Seadusandluse, käsiraamatu ja muude Eurostati juhistega (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped" ja "Metoodikadokumendid") ettenähtud nõuded on täidetud. Kõik seadusega ettenähtud näitajad on kogutud ja Eurostatile edastatud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Väheesinevate kultuuride saagikuse kohta kasutatakse vajaduse korral maakonniti Eesti keskmisi näitajaid. Saagikuse andmed avaldatakse, kui andmeid on esitanud vähemalt 4 üksust. Mineraalväetiste koguse andmed baseeruvad osaliselt statistikaameti varasematel andmetel, mis vajavad perioodiliselt uuendamist.

PRIAlt saadavates kasvupindade andmetes ning põllumajandus- ja toiduametilt saadavates mahepõllumajandusandmetes valikuviga ei esine, kuna need andmed on kõiksed. Vajaduse korral arvutatakse valikuvigu saagikusele ja kogusaagile.

Põllumajanduse struktuuriuuringu aastatel võivad kasvupindade valikuvead tuleneda põllumajanduse struktuuriuuringust.

Vajaduse korral arvutatakse valikuvigu saagikusele ja kogusaagile.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust.

Freimiks on põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend põllumajanduslikest majapidamistest, kes ületavad lävendit. Põllumajanduslike majapidamiste statistilist registrit uuendatakse regulaarselt erinevate administratiivsete ja statistiliste andmeallikate alusel (sh nt PRIA, mahepõllumajanduse register).

Freimi ülekaetuse moodustavad põllumajanduslikud majapidamised, kes on majapidamiste nimekirjas, kuid tegelikult on kas lõpetanud tegevuse või ühinenud mõne teise majapidamisega. Freimi ülekaetus selgub andmete kogumise ja töötlemise käigus ning need põllumajanduslikud majapidamised eemaldatakse põllumajanduslike majapidamiste loendist ja neid uuringu tulemustes ei arvestata. Freimi ülekaetuse põhjustab ka see, et alakaetuse vältimiseks lisatakse freimi (ja valimi kõiksesse kihti) teadmata seisundiga majapidamisi, eeldades, et seisund selgub andmete kogumisel ja töötlusel.

Freimi alakaetuse moodustavad põllumajanduslikud majapidamised, kes ületavad lävendit, kuid ei ole põllumajanduslike majapidamiste loendis. Freimi alakaetust minimeeritakse sellega, et lisaks PRIA ja mahepõllumajanduse registritele ajakohastatakse freimi aluseks olevat põllumajanduslike majapidamiste registrit kõigi teadaolevate andmeallikatega. PRIA ja mahepõllumajanduse registrites on üle 99% põllumajanduslikest majapidamistest, ülejäänud tulevad viimase aasta majandusaastaaruannetest jm allikatest. Lisanduvad vaid väikestel pindadel intensiivkultuure (köögivili ja maasikad, marjakasvatus, lillekasvatus jm) ja puukoole kasvatavad majapidamised. Seega märkimisväärset freimi alakaetust ei ole.

Ala- ja ülekaetus uuringu kvaliteeti ei mõjuta.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustik on hoolikalt kavandatud, on elektroonilisel kujul ning sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli. Võimaluse korral on küsimustik eeltäidetud administratiivandmetega.

Mittevastamise vead ei mõjuta tulemuste kvaliteeti oluliselt. Mittevastanud üksuste andmeväärtused imputeeritakse või neid võetakse arvesse laiendusteguri ümberkaalumisega.

Paljude aritmeetiliste ja loogiliste kontrollide ning administratiivandmetega eeltäitmiste tõttu on andmetes töötlusvigade olemasolu praktiliselt võimatu.
Kõikses kihis asendatakse laekumata üksuste kasvupinnad PRIA pindadega. Kui saaki ei ole näidatud (sh kui andmeesitaja ei ole osanud märkida), siis arvutatakse saak maakonna keskmise või selle puudumisel Eesti keskmise järgi. Kõikse kihi seemnekasvatuses asendatakse laekumata üksuste seemnete kasutus pindade ja keskmise külvinormi järgi ja sertifitseeritud seemnete kasutus arvestades pindu ja sertifitseeritud seemne osatähtsust. Kõikses kihis asendatakse laekumata jäänud üksustele ka väetiste kasutuse pinnad maakonna keskmiste osatähtsuste järgi ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade pinnad vastava aasta taliviljade pinna järgi.

Ei arvutata

Esialgsed saagiandmed avaldatakse hiljemalt jooksva aasta septembri lõpuks, taimekasvatuse lõplikud andmed võimaluse korral järgneva aasta jaanuari lõpuks (T + 27 päeva). Mineraalväetiste koguse andmed avaldatakse kohe peale andmete laekumist maaelu teadmuskeskusest, orienteerivalt järgmise aasta novembris (T + 334 päeva). Mahepõllumajanduse andmed avaldatakse orienteerivalt järgmise aasta mais (T + 151 päeva).

Esialgsed saagiandmed avaldatakse hiljemalt jooksva aasta septembri lõpuks.

Taimekasvatuse lõplikud andmed avaldatakse võimaluse korral järgneva aasta jaanuari lõpuks (T + 27 päeva). Mahepõllumajanduse andmed avaldatakse orienteerivalt järgmise aasta mais (T + 151 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Õigeaegselt (avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal) on avaldatud 100% andmeid.

Eestis on andmed geograafiliselt võrreldavad maakondade lõikes.
Kasvupindade, kandeealiste pindade, saagi ja saagikuse andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat.

Andmed on ajaliselt võrreldavad. Alates 2015. aastast on mineraalväetiste toimeainete kogused saadud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) väetiste kasutamise andmetest arvutatud indeksite alusel.

PM0281: Põllumajandusmaa ja -kultuurid maakonna järgi – alates 1980. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM030: Taliviljakülv – alates 2005. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM043: Külviks kasutatud seeme liigi järgi – alates 2009. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM061: Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta – alates 1980. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM064: Orgaanilise väetisega väetatud pind – alates 2015. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja kaalium maakonna järgi – alates 2014. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile – alates 1992. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM069: Põldude lupjamine põllumajanduslikes majapidamistes – alates 2005. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM071: Mahepõllumajanduskultuuride kasvupind ja saak – alates 2013. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades eri allikate samu näitajaid. Taimekasvatustoodangu andmed on sisendiks põllumajanduse majandusarvestusele. Kasvupindade osas kasutatakse sisendina põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid. Põllumajanduse struktuuriuuringute ja põllumajandusloenduste aastatel on ka need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri andmed.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka agregeerimisel. Eurostati andmebaasis vastavad Eurostati metoodikale ainult põllumajanduslike majapidamiste ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) registreeritud maakasutusega üksuste andmed. Statistikaameti andmebaasis avaldatakse veel lisaks ka põllumajanduslike väikeüksuste andmed, mis Eurostati metoodika järgi esitatakse Eurostatile kokkuvõtlikult, st koduaiana.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.
Kulude vähendamiseks on kõigile majapidamistele loodud võimalus andmete elektrooniliseks esitamiseks.

Koormuse vähendamiseks kasutatakse võimalikult palju administratiivandmeid ja väljundite koostamine on automatiseeritud.
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku oli 2025. aastal 308 tundi.
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku oli 2024. aastal 847 tundi.
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku oli 2023. aastal 1326 tundi.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Planeeritud revideerimisi ei toimu. Seda võib teha vajaduse korral, kui on teada vigade ilmnemine.

Tegemist on mitmel allikal põhineva tööga. Osa andmeid kogutakse administratiivregistritest, osa küsitluse käigus küsimustikuga 1306 „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“ ning osa teistest statistikatöödest.

Kasvupindade osas kasutatakse sisendina põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid. Sealt saadakse andmed põllumajanduskultuuride kasvupinna kohta taimekultuuride ja üksuste kaupa. Juunis saadakse jooksva aasta esialgsed andmed ja oktoobris lõplikud andmed. Võimalusel kasutatakse ka e-põlluraamatu andmeid.
Mahepõllumajandusandmed koostatakse põllumajandus- ja toiduameti andmete järgi.
Kasutatud mineraalväetiste toimeainete kogused saadakse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) väetiste kasutamise andmetest ja neid arvestatakse muutuse indeksi alusel.

Loomasõnnikus sisalduva lämmastiku, fosfori ja kaaliumi koguste arvutamisel kasutatakse sisendandmetena loomakasvatuse tööst tulenevaid loomade arve (koos Maaülikooli sõnniku koefitsientidega). Põllumajandusloendusest ja/või põllumajanduse struktuuriuuringust saadakse põllumajanduslike majapidamiste katmikkultuuride andmed. Neil aastatel, kui toimub põllumajandusloendus või põllumajanduse struktuuriuuring, kasutatakse ka nende tööde teisi täpsustatud põllumajanduskultuuride pindade andmeid ja olemasolul ka väetiste kasutamise pindade andmeid.
Kord kümne aasta jooksul kogutakse sotsiaaluuringute raames ka põllumajanduslike kodumajapidamiste andmeid. Põllumajanduslike väikeüksuste andmeid kasutatakse taimekasvatuses sisendina kogu perioodi jooksul, kuni uute andmete saamiseni.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse igal aastal küsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“.
Majapidamiste üldkogumis on kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Valimid kihistatakse standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 350 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldakse kõikselt. Teistest majapidamistest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

2025. aasta uuringu üldkogumi suurus oli 9602 üksust ja valimi suurus 1196 üksust.

Aasta

Administratiivandmed saadakse e-posti teel.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“. Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu.
Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle.

Taimekasvatuse infotekst asub siin.

Küsimustik on eeltäidetud PRIA kasvupinna andmetega. Neile, kes täitsid PRIA e-põlluraamatut, oli küsimustikule võimaluste piires eeltäidetud PRIA e-põlluraamatu andmed (koristuspinnad, saagid ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade pind).

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega.

Esialgsed kasvupindade hinnangud koostatakse põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri kasvupindade andmete alusel, kasutades vajaduse korral mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupinnad.
Esialgsed saakide hinnangud koostatakse koostöös ekspertgrupiga, kasutatakse PRIA kasvupindade andmeid, ekspertide hinnanguid kultuuride saagikuste kohta ja muud olemasolevat infot.

Lõplikud taimekasvatuse andmed koostatakse PRIA kasvupindade ja taimekasvatuse uuringu andmete alusel, kasutades vajaduse korral mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste andmed. Võimalusel kasutatakse ka e-põlluraamatu andmeid.

Mineraalväetistes sisalduva lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kogused arvutatakse maaelu teadmuskeskusest saadavate põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ja statistikaameti varasemate andmete alusel. Mineraal- ja lubiväetise kogused väetatud pinnale arvutatakse koguse ja väetatud pinna jagatisena.

Loomasõnnikus sisalduvad toitained arvutatakse loomade arvu korrutamisel vastava loomaliigi sõnniku koefitsiendiga. Arvutustes kasutatakse põllumajandusministri 14.07.2014 määruses nr 71 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid“ esitatud sõnniku koefitsiente.

Mahepõllumajandusandmed koostatakse põllumajandus- ja toiduameti andmete järgi.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse igal aastal küsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“. Majapidamiste üldkogumis on kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Üldkogum kihistatakse standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 350 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldakse kõikselt. Teistest majapidamistest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

Põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupindade andmeid kogutakse vähemalt kord iga kümne aasta jooksul, saakide andmed on hinnangulised ning arvutatakse kodumajapidamiste kasvupindade ja majapidamiste andmete alusel määratud keskmiste saagikuste alusel.

Riigi koondandmed saadakse majapidamiste ja PRIAs registreeritud maakasutusega üksuste ning kodumajapidamiste andmete summeerimisel.

Kõikses kihis asendatakse laekumata üksuste andmed. Pindade osas kasutatakse asendamisel PRIA kasvupindade andmeid, muus osas kihi keskmisi näitajaid. Samuti kasutatakse kihi keskmisi näitajaid asendamisel näitajapõhise mittevastamise korral.

Küsimustiku „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“ puhul kasutatakse kaale. Kaalud arvutatakse valikulistes kihtides üldkogumi kihi suuruse ja valimi kihi suuruse jagatisena.

Kogutud andmete alusel arvutatakse muud vajalikud näitajad.

Põllumajanduskultuuride kasvupindade aluseks on PRIA maakasutuse andmed. Püsikultuuride, köögivilja, lillede ja puukoolide pindadele lisatakse juurde veel küsimustikuga "Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine" kogutud väljaspool PRIAt olevad pinnad.

Koristuspinnad, püsikultuuride kandeealised pinnad, orgaanilise ja mineraalväetisega väetatud pinnad arvutatakse küsimustiku vastavate osatähtsuste alusel. Saagikused arvutatakse saagi ja kasvupinna jagatisena.

Külviks kasutatud seeme arvutatakse kasvupindade ja külvinormi alusel. Sertifitseeritud seemne kogus leitakse kasutatud sertifitseeritud seemnete protsendi alusel.

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta arvutatakse, jagades toodangu kogused elanike arvuga.

Ei arvutata

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad