Kalapüük | Statistikaamet

Eesmärk

Statistikatöö eesmärk on anda teavet ookeani, Läänemere ja sisevete kalapüügi koguste kohta kalaliikide kaupa. Andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika arendamiseks, rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks. Kalapüügistatistika aitab kaasa ka säästva kalanduse edendamisele ja toiduga kindlustatusele.

Uuringu liik

Administratiivandmetel põhinev töö

Statistika esitus

Andmete kirjeldus (S.3.1)

Ookeanide kalapüük kalaliigi järgi; Läänemere kalapüük tegevusala ja kalaliigi järgi; sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi

Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvaheline kalapüügipiirkondade statistiline klassifikatsioon;

Eesti kalanduspiirkondade jaotus

Kaetud sektorid (S.3.3)

Andmed kajastavad mere- ja magevee kalapüüki.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK):

0311 Merekalapüük;

0312 Mageveekalapüük

Mõisted ja määratlused (S.3.4)

Kalapüügipiirkond – merel kuni 20 m samasügavusjooneni ning teistel veekogudel kindlaksmääratud ja registreeritud veeala, mis moodustatakse kalavarude ja püügikohtade otstarbekaks jaotamiseks, kasutamiseks ja kaitseks või looduslikul veekogul kalakasvatuseks. Kalapüügipiirkond võib olenevalt selle moodustajast olla
- riigi kalapüügipiirkond;
- kohaliku omavalitsuse kalapüügipiirkond;
- eraomaniku kalapüügipiirkond.

Kaluri kalapüügiluba – õigus kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni või Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel või riigi omandis oleval siseveekogul

Kutseline kalapüük – kala või agariku püük kutselise kalapüügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised, traalpüünised)

Läänemere kalapüük – Läänemere avaosas ja/või rannavetes toimuv püük

Ookeani kalapüük – oma rannikust kaugel, avaookeanis või teiste riikide majandustsoonis toimuv püük

Piiratud kalapüügi luba – kalapüügiõigus piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega (ühe kuni kolme nakkevõrguga või ühe kuni meetri kõrguse ääremõrraga või ühe kõige rohkem 250 konksust koosneva põhjaõngejadaga) merel kuni 20 m samasügavusjooneni või Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel kaldast arvates kuni ühe kilomeetri laiusel veealal või Võrtsjärvel

Piiratud kalapüügiõigusega püük – kalapüük piiratud loaga, mis annab õiguse piiratud kalapüügivahenditega püügiks

Sisevete kalapüük – sisevetel toimuv püük

Statistiline üksus (S.3.5)

Juriidiline isik;

füüsiline isik

Statistiline üldkogum (S.3.6)

Kalapüügiga tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud

Vaadeldav piirkond (S.3.7)

Kogu Eesti

Ajaline kaetus (S.3.8)

1992–…

Baasperiood (S.3.9)

Ei ole rakendatav

Mõõtühik

Püütud kala – tonn eluskaalus

Vaatlusperiood

Aasta

Õiguslik alus

Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1921/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91 (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst).

Andmete jagamine (S.6.2)

Ei jagata

Konfidentsiaalsus

Konfidentsiaalsuspõhimõtted (S.7.1)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemine (S.7.2)

Ei ole rakendatav, kuna kalapüügiandmed on registri- ja kvootidepõhised administratiivandmed ega ole konfidentsiaalsed.

Avaldamispõhimõtted

Avaldamiskalender (S.8.1)

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Viide avaldamiskalendrile (S.8.2)

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Andmete kättesaadavus (S.8.3)

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Levitamissagedus

Aasta

Kättesaadavus

Pressiteated (S.10.1)

Ei avaldata

Väljaanded (S.10.2)

Ei avaldata

Andmebaas (S.10.3)

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Kalandus tabelites

KA10: Ookeani kalapüük kalaliigi järgi;

KA20: Läänemere kalapüük kalaliigi järgi;

KA30: Sisevete kalapüük veekogu ja kalaliigi järgi.

Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)

Uuringuga seotud andmetabeleid vaadati statistikaameti andmebaasis 2024. aastal 1763 korda, 2023. aastal 1770 korda, 2022. aastal 1426 korda, 2021. aastal 1676 korda, 2020. aastal 1644 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)

Ei ole rakendatav. Statistikaamet kasutab põllumajandus- ja toiduametilt saadavaid koondandmeid, seega ei ole üksikandmed meie käsutuses.

Muu levitamine (S.10.5)

Kalapüügi andmeid kuvatakse ka kalanduse valdkonna lehel.

Selle töö andmed on aluseks statistikatöödele 10001 „Keskkonnatrendid“ ja 10601 „Materjalivoo arvepidamine“.

Kalapüügi ja lossimise andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe kaudu.

Püügipiirkonna C21_A püügiandmed edastatakse Eurostatile hiljemalt 30.05 eelneva aasta kohta. Eurostat on esitanud palve jagada Eesti kalapüügi andmeid Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooniga (NAFO) ning regionaal- ja põllumajandusministeerium on andnud selleks nõusoleku.

Püügipiirkondade C27_A ja C34TO51_A püügiandmed edastatakse hiljemalt 30.06 eelneva aasta kohta.

Kalapüügi lossimise andmed edastatakse hiljemalt 30.06 eelneva aasta kohta.

Püügipiirkonna C21_A püügi efektiivsuse andmed edastatakse hiljemalt 30.08 eelneva aasta kohta.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile (FAO) edastatakse kala kogupüügi koondväärtus.

Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 11 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võib neid vaadata mitu korda.

Metoodikadokumendid (S.10.6)

Metoodika vastab Euroopa Nõukogu määrustega nr 216/2009, 217/2009 ja 218/2009 (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") sätestatud nõuetele.

Kvaliteedidokumendid (S.10.7)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediraport lossimise eelneva aasta andmete kohta edastatakse Eurostatile Metadata Handleri kaudu hiljemalt 31. detsembril igal kolmandal aastal, viimane esitati 2022. aasta andmete kohta:
lossimise kvaliteediraport

Kvaliteedijuhtimine

Kvaliteedi tagamine (S.11.1)

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Kvaliteedi hindamine (S.11.2)

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedijuhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Asjakohasus

Tarbijate vajadused (S.12.1)

Statistikatöö tellijad on regionaal- ja põllumajandusministeerium ja Euroopa Komisjon (Eurostat). Statistikatöö raames andmete avaldamist finantseeritakse riigi tellimuse alusel riigieelarvest.

Tarbijate rahulolu (S.12.2)

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka nende tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmete täielikkus (S.12.3)

Andmed on täielikud ning vastavad kalapüügi ja lossimise määrustega nõutud andmekooslusele.

Andmete täielikkuse määr (S.12.3.1a)

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Täpsus ja usaldusväärsus

Andmete üldine täpsus (S.13.1)

Kalapüük on rangelt reglementeeritud valdkond, seega on kalapüügi töö aluseks olevad administratiivandmed suure tõenäosusega täpsed.

Valikuviga (S.13.2)

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikuviga – indikaatorid (S.13.2.1a)

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikust sõltumatu viga (S.13.3)

Ei mõõdeta

Kaetuse viga (S.13.3.1)