Ligi pooled kontsertidest toimuvad Tallinnas
Eelmisel aastal organiseerisid Eesti kontserdikorraldajad kodumaal 5000 kontserti, kuhu müüdi veebi kaudu üle 1,2 miljoni pileti. Kontserdikorraldajaid oli kokku 880, kellest nii mõnigi tegutses mitmes maakonnas. Tänasel rahvusvahelisel muusikapäeval vaatame lähemalt, kui suured muusikasõbrad Eesti inimesed on ja kui aktiivselt elava muusikaga kokku puututakse.
Suurima kontsertide arvuga paistab silma Tallinn, kus mullu toimus 2384 kontserti. Kokku osteti pealinnas toimunud muusikaüritustele ette 763 000 piletit. Tartus toimus eelmisel aastal 701 ja Pärnus 260 kontserti vastavalt 195 000 ja 62 500 eelmüügist soetatud piletiga.
Uuring kinnitas muusikahuvi
Viimase kultuuris osalemise uuringu andmete põhjal käisid Eesti elanikest pooled 2017. aastal vähemalt ühe korra kontserdil. Kontserdikülastajatest omakorda pooled käisid elavat muusikat kuulamas kahel korral ja ülejäänud kolm või enam korda aastas. Iga kümnes inimene käis kontserdil ka välismaal. Aasta jooksul mõnel kultuurifestivalil käinutest 70% eelistas muusikafestivali. Kontsertidel käivad võrdsel määral nii mehed kui ka naised.
Kontserdikülastajatest 70% käis popp- või rokkmuusika, 32% klassikalise muusika ja 26% folkmuusika kontserdil. Vähem populaarsed olid elektrooniline muusika, punk ja vaimulik muusika.
Kõikidest kontserdikülastajatest 61% olid 30–64-aastased, 24% 15–29-aastased ja 15% üle 65-aastased. Vanemaealiste hulgas olid kõige külastatumad klassikalise muusika kontserdid, nooremate muusikasõprade esimeseks eelistuseks oli popp- ja rokkmuusika, millele järgnes elektrooniline muusika.
Vähemalt vahel kättesaadavaks pidas kontserte ligi 80% elanikest. Viiendiku jaoks on kontserdid siiski peamiselt majanduslikel põhjustel kättesaamatud või elukohast tingituna ligipääsematud. Olulise kontserdil mittekäimise mõjutajana nimetati ka tervislikke põhjuseid.
Võrdluses Soomega on veel pikk tee minna
Soomes toimus sealse autorite ühingu Teosto andmetel 2017. aastal 71 060 kontserti ehk 12,9 kontserti tuhande elaniku kohta. Eestis oli vastav näitaja samal aastal 5,3 ja eelmisel aastal 3,8. Neid numbreid võrreldes tuleb arvestada, et eelmise aasta statistikas ei kajastu enamik koolikontserte ega ka üritused, mis ei olnud üleval Piletilevi, Piletimaailma ega kultuur.info portaalides. Soome kontsertide arv kajastab kohaliku autorite ühingu liikmete tegevust.
Soome elanikest 55% käis 2017. aastal vähemalt korra kontserdil. Põhjanaabrite juures on ka vanemaealised ehk üle 65-aastased aktiivsed kontserdikülastajad. Kui Eesti vanemaealistest käis aasta jooksul kontserdil 32%, siis Soomes oli vastav näitaja 44%.
Ülevaade tugineb Piletilevi, Piletimaailma ja kultuur.info portaalide andmetel, mistõttu külastajate arvu kajastavad vaid veebist ostetud piletid. Samuti annab infot 2017. aasta kultuuris osalemise uuring, kus osales üle 7000 Eesti elaniku vanuses 15+ ja kus küsiti paljude erinevate kultuurivaldkondade kohta. Kasutatud on ka Soome statistikaameti vaba aja kasutuse uuringu (Leisure Survey) 2017. aasta andmeid.