Säästva arengu näitajad
Statistikatöös on andmed, mille põhjal on võimalik jälgida kuidas Eesti liigub nii üleilmsete säästva arengu kui ka strateegias „Säästev Eesti 21“ püstitatud eesmärkide saavutamise poole. Säästva arengu 17 eesmärki ja 169 alaeesmärki annavad suuna inimeste ja keskkonna kaitseks ning heaolu saavutamiseks. | |
Ei kasutata | |
Näitajate andmed koostatakse sektoriteülesel tasemel. | |
Näitajate definitsioonid on leitavad siit: Eesti säästev areng. | |
Ei ole rakendatav | |
Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav | |
Kogu Eesti Eesti maakonnad | |
2000–… | |
Ei ole rakendatav |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Eri valdkondade statistika / Säästev areng ja Eesti 2035 strateegia“ tabelis SN11: SÄÄSTVA ARENGU NÄITAJAD ÜRO EESMÄRKIDE PÕHJAL | |
Ei ole rakendatav | |
Säästva arengu valdkonnast annab hea ülevaate säästva arengu juhtimislaud (https://juhtimislauad.stat.ee/dashboard/7), kus kõik näitajad on esitatud andmegraafikutena. Samuti on säästva arengu näitajad kajastatud Statistikaameti veebirakenduses Tõetamm (https://tamm.stat.ee/). 2018. aastal ilmus säästva arengu kogumik „Säästva arengu näitajad“, mis on leitav siit: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-08/Saastva_arengu_naitajad%20%281%29.pdf | |
Näitajate valikul on lähtutud ÜRO säästva arengu tegevuskavast 2030 ja sealsetest üleilmsetest säästva arengu eesmärkidest (https://sdgs.un.org/2030agenda). | |
Puuduvad |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Riigikantselei Eesti Säästva Arengu Komisjon | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Säästva arengu komisjon on kinnitanud Eesti jaoks asjakohased näitajad, et mõõta eesmärkide täitmist. |
Säästva arengu näitajate nii riigisisene kui ka riikidevaheline võrreldavus varieerub näitajate kaupa. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad. | |
Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi. | |
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Justiitsministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Tööinspektsiooni, Konjunktuuriinstituudi ja Muinsuskaitseameti andmed, mida Statistikaamet muude statistikatööde raames ei kogu ega avalda. Samuti kasutatakse andmeid Eurostati, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni jt rahvusvahelise organisatsioonide andmebaasidest. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 10001 „Keskkonnatrendid“, 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“, 10401 „Jäätmekäitlus“, 10503 „Taimekaitsevahendite turulelaskmine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 20506 „Infotehnoloogia leibkonnas“, 21108 „Palgalõhe“, 21214 „Taimekasvatus“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 22025 „Liiklusõnnetused“, 30101 „Rahvastik“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“, 40003 „Sotsiaaluuring“, 40009 „Sissetulek, vaesus ja materiaalne ilmajäetus“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“, 40422 „Kultuuris osalemise uuring“, 40612 „Tervis“ ja 40013 „Tööjõu-uuring“ andmeid. | |
Aasta | |
Administratiivandmed võetakse andmeallikate kodulehekülgedelt või saadakse e-posti teel. | |
Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide ja teiste uuringute andmetega. | |
Statistikatöös kasutatakse teiste statistikatööde koondandmeid ja andmekogude andmeid. Arvutatakse nende näitajate väärtused, mida otseselt ei ole avaldatud, kuid mida on vaja vastavalt loendile toota. | |
Ei ole rakendatav |