Eesti terviseuuring

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Karina Valma

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

karina.valma [at] stat.ee

51917446

27/03/2025

27/03/2025

Kroonilised haigused ja vigastused, vaimne tervis ja emotsionaalne enesetunne, funktsionaalsed piirangud, arstiabi kasutamine, haiglaravil viibimine, ravimite kasutamine, tervisekäitumine jm.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Rahvusvaheline haiguste klassifikaator (RHK-10)

Kodakondsusnimistu

Rahvuste klassifikaator 2011

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008

Ametite klassifikaator 2008

Rahvastiku tervis

Aktiivne liikumine – intensiivne kehaline tegevus, näiteks tervisejooks, pallimängud, ujumine ja uisutamine, ka raskem aiatöö.

Alkoholi annus – võrdub 10 g absoluutse alkoholiga. 1 alkoholi annus võrdub 1 pudeli lahja õllega (0,5 l), klaasi veiniga (100 g) või pitsi kange alkoholiga (30 g).

Asulatüüp – linnaasulaks nimetatakse haldusüksust, mille asustustihedus on üle 100 elaniku km2 kohta. Väiksema asustustihedusega haldusüksust on loetud maa-asulaks. Kuna 2006. a uuringus ei ole tunnuse arvutuse aluseks mitte haldusüksuse rahvaarv, vaid asustustihedus, siis ei ole asulatüübi tunnus võrreldav 1996. aastal tehtud „Eesti terviseuuringus“ kasutatud tunnusega.

Depressioon – emotsionaalne seisund, mille põhitunnused on meeleolu langus, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressiooni esinemist on hinnatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2 põhjal. Depressiooni sümptomite (kurvameelsus, huvi kadumine, alaväärsustunne, enesesüüdistused, korduvad surma- või enesetapumõtted, üksildustunne, lootusetus tuleviku suhtes, võimetus rõõmu tunda) esinemise sageduse järgi viimase nelja nädala jooksul on vastajad jaotatud olulise depressiooniga ja olulise depressioonita rühmadeks.

Elukoht – määratlemisel on kasutatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni NUTS 3.

Emotsionaalne distress – seisund, mida iseloomustavad korraga mitu inimest häirivat negatiivset emotsiooni, eriti pinge, ärevus, meeleolu langus, millele lisanduvad sageli asteenia (jõuetus) ja unehäired. Emotsionaalse distressi esinemist on hinnatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2 põhjal, mille koostamisel on aluseks olnud psüühikahäirete rahvusvahelistes klassifikatsioonides esitatud depressiooni ja ärevushäirete diagnostilised kriteeriumid.

Enesehinnanguline tervis – tunnuse arvutamiseks kasutati terviseseisundi minimooduli esimest küsimust „Milline on Teie tervis üldiselt?“.

Haridus – küsitluse hetkeks lõpetatud kõrgeima haridustaseme järgi. Kõrgharidusega isikud on lõpetanud kõrgema õppeasutuse ja nad on õppinud keskmiselt 15–16 aastat. Vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse klassifikaatorile (International Standard Classification of Education 2011 version, ISCED2011) on keskeriõpe keskhariduse baasil võrdsustatud rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astmega ja esitatud kõrghariduse jaotuses. Keskharidusega isikud on lõpetanud keskkooli, gümnaasiumi või mõne muu keskharidust andva õppeasutuse, nad on õppinud keskmiselt 10–14 aastat. Põhihariduse või madalama haridustasemega rühma moodustavad need isikud, kes ei ole omandanud keskharidust (k.a alghariduseta isikud).

Kehamassi indeks (KMI) saadakse kehakaalu (kg) jagamisel pikkuse (meetrites) ruuduga. Rasedatel paluti kirja panna raseduseelne kaal. KMI hindamisel võeti aluseks skaala, mille väärtused tähistavad:

KMI < 18,5 alakaal,

KMI 18,5–24,9 normaalkaal,

KMI 25,0–29,9 ülekaal,

KMI >= 30 rasvumine.

Leibkond – ühte leibkonda kuuluvad kõik need inimesed, kes elavad koos ja jagavad mingis ulatuses ühist eelarvet, milleks tavaliselt on toidueelarve. Leibkond saab olla ka üheliikmeline. Ajutiselt (näiteks seoses töö, õppimise või ajateenistusega) eemalviibivad isikud on loetud leibkonna liikmeteks, kui nad on säilitanud majanduslikud sidemed oma leibkonnaga. Kui leibkonnaliige viibib hooldekodus ajutiselt (vähem kui 4 kuud), siis kuulub ta leibkonnaliikmete hulka.

Majanduslik aktiivsus – majanduslikult aktiivsete hulka kuuluvad kõik, kes osalevad tööturul või on kaitseväes, samuti töötavad vanaduspensionärid. Majanduslikult mitteaktiivseteks loetakse töötud, mittetöötavad pensionärid, üliõpilased, kodused ja töövõimetuspensionärid.

Pidevat hooldust vajav isik – isik, kes ei tule oma terviseseisundi tõttu iseseisvalt toime igapäevaelu toimingutega, näiteks poeskäimine, toiduvalmistamine või enese eest hoolitsemine, ja kes vajab seetõttu hooldajat. Välja arvatud väikelaste hooldamine.

Rahvus – sõltub inimese enesemääratlusest, mis ei ole üheselt seotud inimese emakeelega, kuid peaks olema kooskõlas vähemalt tema ühe vanema rahvusega.

Regulaarne suitsetamine – igapäevane (peaaegu iga päev) suitsetamine, mis on kestnud vähemalt ühe järjestikuse aasta.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal suhtelise vaesuse piir 3479 krooni (ca 222 eurot) kuus.

Trauma – vigastus või mürgistus, mis on tekkinud kas õnnetuse või sihiliku tegevuse tagajärjel.

Isik

Vähemalt 15-aastane alaline rahvastik

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja Rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

Kogu Eesti

1996, 2006, 2014

Ei ole rakendatav.

Inimesed – arv, protsent

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) 2018/255, 19. veebruar 2018, millega rakendatakse seoses Euroopa terviseuuringul põhineva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 (EMPs kohaldatav tekst )

MUUD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/dokumendid/66368.

Statistika avaldamise aegadest teavitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav TAI veebilehel.

http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/Resources/Info/Avaldamiskalender.html

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Üle kuue aasta

Kuna andmeid avaldab Tervise Arengu Instituut, siis nemad otsustavad ka pressiteadete väljasaatmise.

Eesti Terviseuuring 2006 andmetel avaldatud publikatsioonide nimekiri: http://www.tai.ee/images/PDF/Uuringud/Estonian_HIS_publications_2015.xls

Andmed avaldatakse Tervise Arengu Instituudi Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis

http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

European Health Interview Survey (EHIS wave 3) — Methodological manual, March 2018

Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://circabc.europa.eu.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Väljundi standardsus on saavutatud kindlate formaatide (väljundmuutujate nimekiri ja sisu, andmeformaadid) defineerimise ning andmete saatmisele kehtestatud kindlate tähtaegade abil.

Väljundi kvaliteedile aitavad kaasa Eurostati järjepidevalt uuendatavad mikroandmebaaside kontrollimise programmid. Juurdepääs EU andmebaasidele on määrustega reguleeritud, seega teadlastele on väljundi kättesaadavus tagatud. Lisaks peavad kõik andmeid esitanud riigid andma Eurostatile teada standarditest kõrvalekaldumisest. Andmetega koos esitatakse kvaliteediraportid, milles on analüüsitud andmete täpsust, järjepidevust ja võrreldavust.

Sotsiaalministeerium

Tervise Arengu Instituut

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni European Health Interview Survey (EHIS) määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene värskelt laekunud andmete kontroll ja lõpuks andmepuhastus.

Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide jätkuvale täiendamisele, on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.

Andmed avaldatakse Tervise Arengu Instituudi andmebaasis.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Terviseuuring on osa üleeuroopalisest terviseuuringust (EHIS ‒ European Health Interview Survey), mida koordineerib Eurostat. Kõigis Euroopa Liidu riikides korraldatakse uuringut samal ajal, kasutades ühtlustatud küsimustikku ja metoodikat, mis võimaldab avaldada rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat. Eesti uuringule on lisatud Eesti-keskseid küsimusi, millega kogutud andmed ei ole rahvusvaheliselt võrreldavad.

Andmed on võrreldavad 1996, 2006 ja 2014 aasta terviseuuringu andmetega.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Ei ole rakendatav.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad isikud, kelle põhiline elukoht on Eestis ja kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Valimi suurus on 8500 isikut. Valim saadakse süstemaatilise juhusliku valikuga.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist saadakse haridusandmed.

Maksu- ja Tolliametist saadakse andmed töise sissetuleku ja tööandja makstud haigushüvitiste kohta.

Sotsiaalkindlustusametist saadakse andmed pensionide ja toetuste ja puude raskusastme kohta.

Eesti Haigekassast saadakse andmed haigushüvitiste, töövõimetuslehtede ja ravikindlustuse olemasolu kohta.

Töötukassast saadakse andmed töötuskindlustushüvitiste ja toetuste kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Üle kuue aasta

1) Isik sisestab ise andmed veebikeskkonnas ankeeti (CAWI meetod) ning 2) isikut kohapeal küsitledes saadud andmed sisestatakse sülearvutisse sisestusprogrammi (CAPI meetod), kust need laekuvad andmebaasi.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis eelnevalt korrigeeritakse, et kompenseerida kaost tingitud nihet, ning seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühmade ning maakondade järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad