Laste heaolu

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Epp Remmelg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

epp.remmelg [at] stat.ee

6 259 330

10/02/2023

10/02/2023

Andmed lastehoiu, laste elamistingimuste, lastega leibkondade kulutuste, laste vaesuse ja laste surmade kohta

Ei kasutata

Lapsed ja lastega leibkonnad

Absoluutse vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam.

Asutusekeskne lastehoid – kuni 14-aastaste (vanus küsitluspäeva seisuga) formaalne ehk asutusekeskne organiseeritud hoidmine, järelevalve ja/või harimine. Hõlmab laste viibimist alusharidusasutuses (lasteaiad, -sõimed jt koolieelsed lasteasutused, koolieelikute ettevalmistusrühmad ja eelkoolid), laste päevahoidu elukutselise hoidjaga lastehoiuasutustes (mängutoad, perekeskused jt) ja laste õppimist kohustuslikku tasemeharidust andvates asutustes (koolid).

Eluasemekulude koormatusega leibkondades elavate isikute määr – nende isikute osatähtsus, kes elavad leibkondades, kus eluaseme kogukulud on üle 40% netosissetulekust.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks sõltuv laps.

Laste ilmajäetuse määr – nende kuni 16-aastaste laste osatähtsust, kelle leibkonnast vähemalt pooled isikud (vähemalt 16-aastased) ei saa endale võimaldada viite komponenti 13-st (kusjuures nendest viiest komponendist vähemalt kolm peavad olema 1.–7. komponendi seast): 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimasse sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vabaaja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Komponentide 8–13 kohta küsitakse Eesti sotsiaaluuringus isikute käest, kes on vähemalt 16-aastased. Seetõttu on nende komponentide ilmajäetuse arvutamisel laste kohta arvestatud sellega, et vähemalt pooltel leibkonna liikmetel (vähemalt 16-aastased) oleks ilmajäetus neis komponentides.

Materiaalse ilmajäetuse määr – nende isikute osatähtsus, kes ei saa endale lubada vähemalt kolme komponenti järgmistest: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumine; 2) kodu piisavalt soojana hoidmine; 3) ettenägematud kulutused; 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine; 5) nädalane puhkus kodust eemal; 6) auto; 7) pesumasin; 8) värviteler; 9) telefon.

Ruumipuuduses elavate isikute määr – nende inimeste osatähtsus rahvastikus, kes elavad ülerahvastatud majapidamises. Majapidamine on ülerahvastatud, kui seal ei ole kasutamiseks minimaalset arvu tubasid, kuhu kuuluksid:

- üks kõigi jaoks ühine tuba;

- üks tuba iga kooselava paari jaoks;

- üks tuba iga vähemalt 18-aastase üksiku inimese jaoks;

- üks tuba kahe samast soost 12–17-aastase üksiku inimese jaoks;

- üks tuba iga 12–17-aastase üksiku inimese jaoks, kes ei kuulu eelmisse jaotusse;

- üks tuba kahe alla 12-aastase lapse jaoks.

Suhtelise vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr – nende isikute osatähtsus, kes ei saa endale lubada vähemalt nelja komponenti järgmistest: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumine; 2) kodu piisavalt soojana hoidmine; 3) ettenägematud kulutused; 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine; 5) nädalane puhkus kodust eemal; 6) auto; 7) pesumasin; 8) värviteler; 9) telefon.

Tööintensiivsus leibkonnas – sissetuleku viiteperioodil leibkonna tööealiste (kuni 59-aastaste) liikmete töötatud kuude arvu suhe nende kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealisteks liikmeteks ei arvestata sõltuvaid lapsi.

Isik

0–17-aastased

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud aadressidel elavad leibkonnad ja nende liikmed

Kogu Eesti

2010–…

Ei ole rakendatav

Protsent, %

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkondade „Sotsiaalelu / Laste heaolu“ ja „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Laste vaesus ja toimetulek“ kõigis tabelites.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

2014. aasta I kvartalis avaldati laste heaolu kontseptsioon e-väljaandena, mis jääb avatuks järgnevateks diskussioonideks ja laste heaolu mõõtmise edasise arendamise aluseks.

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

Lapse heaolu mõõtmise käsitlus (Statistikaamet 2014)

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Valikuvea hinnang arvutatakse kõikidele näitajatele, kuid see avaldatakse vaid olulisemate näitajate kohta.

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Andmed avaldatakse 240 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 240).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Laste vaesuse, materiaalse ilmajäetuse ja toimetuleku näitajad on arvutatud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmete baasil. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Seda uuringut viivad läbi kõik Euroopa Liidu riigid ning ka Island, Norra, Šveits ja Türgi, mistõttu on andmed omavahel võrreldavad nende riikide andmetega.

Alates 2012. aastast on laste vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate aluseks olev netosissetulek lisaks Eesti sotsiaaluuringule osaliselt saadud registriandmetest (Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet).

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Alates 2012. aastast on andmed saadud osaliselt registritest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Samuti kasutatakse rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmeid.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 40003 „Sotsiaaluuring“, 40013 „Tööjõu-uuring“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ ja 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Aasta

Eesti Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu, Maksu- ja Tolliameti andmed FTP-serveri ja X-tee kaudu.

Eesti Töötukassa, surma põhjuste registri, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustsameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu.

Ei ole rakendatav

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad