Tööjõukuluindeks

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Sigrid Saagpakk
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	sigrid.saagpakk [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9298

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	03/10/2024
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	03/10/2024

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Palgaindeksid; sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste indeksid; tööjõukuluindeksid ning tööjõukuluindeksid ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tegevusala põhigruppide järgi (EMTAKis märgitud tähtkoodiga B kuni S)
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)
3.3. Sektorite kaetus	Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)
3.4. Mõisted ja määratlused	Palgaindeks – palgakulu muutust tunnis iseloomustav indeks. Palgakulu – ajatööpalk ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö ja riigipühal töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstav lisatasu, puhkusetasu (kasutamata puhkuse hüvitis) ja -toetused, tööseisakutasu, streigi ja töösulu ajal makstav tasu, tööandja poolt töö mitteandmise tõttu või töötamise takistuse korral makstav keskmine töötasu, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu, mitterahaline tasu (loonustasu). Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus, elukalliduse kompensatsioon jms). Samuti kuuluvad siia kaudsed toetused töötajatele: soodustused tööle ja töölt koju sõiduks; dotatsioon sööklatele, söögitalongid (vautšerid) oma töötajatele; dotatsioon lasteaedadele ja -sõimedele või lasteaia- ja sõimemaksu tasumine töötaja eest; dotatsioon müügipunktidele või kauplustele; mitmesugused soodustused kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise ning teeninduse valdkonnas; maksed ametiühingufondidesse; tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse (tööandja hoiuskeemid, aktsiate ostmise skeemid jm). Sesoonselt korrigeeritud indeks – näitab tunnikulu muutust, kui seda ei mõjuta regulaarselt korduvad hooajalised tegurid. Sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste indeks – sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste kulu muutust tunnis iseloomustav indeks. Sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste kulu – sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse, tööandja leppekohased ja vabatahtlikud maksed: leppekohane ja vabatahtlik kindlustus oma töötajatele (elu-, tervise-, õnnetusjuhtumikindlustus jm) ning leppekohased ja vabatahtlikud maksed pensioni-, ravi-, töötuskindlustusskeemidesse jm. Siia kuuluvad ka tööandja hüvitised haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; hüvitised töösuhte lõpetamise korral; tööandja toetused arstiabi kasutamise korral ja lapsehoolduspuhkusel viibivale töötajale ning tööandja juures töötanud endistele töötajatele (hüvitised, pensionid jm); ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul; stipendiumid ja õppemaksud töötajatele ja nende pereliikmetele jm. Tööjõukulu – palgakulu ning sotsiaalmaksete, hüvitiste ja toetuste kulu kokku. Tööjõukuluindeks – tööjõukulu muutust tunnis iseloomustav indeks. Tööjõukuluindeks ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta – ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tööjõukulu muutust tunnis iseloomustav indeks. Tööjõukulu ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta – tööjõukulu, mille hulka ei kuulu ebaregulaarselt makstav preemia ja lisatasu (kvartali-, aasta- ja jõulupreemia, tulemustasu jm). Tööpäevade arvuga korrigeeritud indeks — näitab tunnikulu muutust, arvestades tööpäevade arvu. Töötatud tundide arv – täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tundide arv (sh töö ettevalmistamise, seadmete hooldusremondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg) ning ületunnid.
3.5. Statistiline üksus	Majandusüksus
3.6. Statistiline üldkogum	Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused) Riigi- ja munitsipaalasutustelt ja organisatsioonidelt ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtetelt kogutakse andmeid kõikselt. Ülejäänud üksustest, st alla 50 töötajaga ettevõtetest, tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik. FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest (v.a palgatöötajateta majandusüksused)
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	Tööjõukuluindeksid 2000–…
3.9. Baasperiood	Indeksid avaldatakse baasil 2016 = 100

4. Mõõtühik

Indeks on mõõtühikuta

5. Vaatlusperiood

Kvartal

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 224/2007, 1. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1216/2003 tööjõukuluindeksiga kaetava majandustegevuse osas

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Kvartal

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Palk ja tööjõukulu / Tööjõukuluindeksid“ tabelites: PAT21: Tööjõukuluindeksid tegevusala järgi, 2016 = 100 (kvartalid) PAT22: Tööjõukuluindeksite muutus võrreldes eelmise aastaga tegevusala järgi
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003R0450&from=ET:PDF Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2003R1216:20090101:ET:PDF Komisjoni määrus (EÜ) nr 224/2007, 1. märts 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1216/2003 tööjõukuluindeksiga kaetava majandustegevuse osas http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:064:0023:0024:ET:PDF
10.7. Kvaliteedidokumendid	Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Vastab eeskirjadele

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 70 päeva jooksul pärast aruandekvartali lõppu (T + 70).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2000. aastast. Andmed vastavad rahvusvahelistele kvaliteedikriteeriumitele, mis on kohaldatud edastatavatele jooksvatele ja tagasiulatuvatele andmetele.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Tööjõukulu statistika andmete kogumine on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (tööjõukulu uuring, rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, määratlustes ja/või metoodikas).
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt arvutusreeglitele.

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 27993

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Palk ja tööjõud 0,7

(2022. aasta andmed)

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 81 500. Objektide arv valimis on 7000 (5125 kvartalis, 1875 kuus). Valimi freimina kasutatakse Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmebaasi alusel moodustatud statistilist profiili, mida ajakohastatakse igal aastal ja millest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik. Kõikidelt 50 ja enama töötajaga ettevõtetelt kogutakse andmeid kõikselt. Ülejäänud, valiku alla minevad uuringu üksused, on jagatud kaheks: 1–9 töötajaga ja 10–49 töötajaga ettevõtted. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Eeltäitmiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Andmeid kogutakse alates 2018. aastast statistikatöö 21101 „Töötasu“ küsimustikuga „Palk ja tööjõud“.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Kuu
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Alates 2018. aastast on palga- ja tööjõukulu andmeid võimalik esitada otse raamatupidamistarkvara kaudu. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Palk ja tööjõud“. Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.
18.6. Korrigeerimine	Aegread on sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud.

19. Märkused

Alates 2018. aastast on liidetud statistikatööde 21101 „Töötasu“ ja 21104 „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ valimid ja küsimustikud (1085, 1380, 1364, 1379).

Alates 2018. aastast on üldkogumisse kaasatud vähemalt ühe töötajaga majandusüksused (enne üldkogum hõivatute järgi), üldkogumisse on lisatud alla 50 töötajaga MTÜ-d ja SA-d ning toimus valimi optimeerimine.

Alates 2018. aastast küsitakse andmeid uue küsimustikuga 1462 „Palk ja tööjõud“, varasemalt küsiti andmeid küsimustikega 1085 „Palk“ ja 1380 „Palk maakonna järgi“.