Internetikasutuse ja digioskuste uuring
Koduse internetiühendusega leibkonnad tüübi, elukoha ja internetiühenduse liigi järgi Koduse internetiühenduseta leibkonnad elukoha ja interneti puudumise põhjuse järgi 16–74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma, elukoha ja kasutamiskoha järgi 16–74-aastased internetikaubanduse kasutajad isikute rühma ja elukoha järgi 16–74-aastased interneti vahendusel ostjad/tellijad toote/teenuse ja elukoha järgi 16–74-aastased interneti kasutusoskuse ja isikute rühma ja elukoha järgi 16–74-aastased internetikasutajad elukoha ja kasutuseesmärgi järgi | |
Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008) Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013) Rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013) | |
16–74-aastased Eesti elanikud ja nende leibkonnad | |
Digitaal-TV (DigiTV) – vastuvõetav signaal (teleprogrammid) on digitaalkujul ning muudetakse tavateleviisorile arusaadavaks spetsiaalse seadme (digibox) abil. E-kaubandus – ostu- ja müügitehingute sooritamine interneti vahendusel. Internet – ülemaailmne arvuteid ühendav andmesidevõrk, mis võimaldab kasutada selliseid teenuseid nagu kaugsisselogimine, failiedastus, elektronpost jms. Samuti põhineb internetil veeb. ISDN (Integrated Services Digital Network) – integreeritud teenuste digitaalvõrk; rahvusvaheline sidestandard mitme andmevoo (heli, pilt jm) samal ajal edastamiseks telefoniliinide kaudu. Juhtmevaba lairibaühendus – õhu kaudu leviv, nt WiFi ja WiMaxi tehnoloogial põhinev internetiühendus, mis on seotud ühe kindla asukohaga. Kaabel-TV – signaali (teleprogrammide) vastuvõtmiseks kasutatakse kaablit. Laps – 0–15-aastane leibkonnaliige. Lauaarvuti – arvuti, mis on tavaliselt paigutatud kindlale kohale, ning sellega ühendatud kuvar ja klaviatuur on tavaliselt laua peal. Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik. Leibkonnad jagatakse täiskasvanute arvu ja laste olemasolu järgi. Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev. Maa-asula – alevik ja küla. Mitteaktiivne isik – isik, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimeline. Modem – arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis muudab saatja poolel arvuti digitaalsignaalid analoogsignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need digitaalseks tagasi. Muu juhtmega püsiühendus – kaabli kaudu leviv internetiühendus, mis ei kuulu DSL-tüüpi (telefonikaabli kaudu leviva) ühenduse alla, nt internetiühendus kaabel-TV võrgu kaudu. Mängukonsool – enamasti telerit kuvarina kasutav mängimiseks mõeldud elektronseade (nt Sony PlayStation, Nintendo GameCube, Microsoft Xbox). Pihuarvuti – kätte mahtuv väikese klaviatuuriga või puutetundliku ekraaniga arvuti. Satelliit-TV – signaali (teleprogrammide) vastuvõtmiseks kasutatakse paraboolantenni. Sülearvuti – kaasaskantav arvuti, kus ühes korpuses asuvad peale arvuti ka kuvar ja klaviatuur. Täiskasvanu – vähemalt 16-aastane leibkonnaliige. Töötaja ehk (tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - ajutiselt ei töötanud. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: - on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); - on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; - otsib aktiivselt tööd. xDSL (… Digital Subscriber Line: ADSL, SDSL jne) – asümmeetriline, sümmeetriline jne digitaalne abonentliin; tehnoloogiate perekond, mis võimaldab pakkuda suurt ülekandekiirust nõudvaid teenuseid telefoniliinide kaudu. | |
Isik Leibkond | |
Eestis alaliselt elavad 16–74-aastased elanikud ja nende leibkonna liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud FREIM Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri andmete alusel loodud loend Eesti 16–74-aastastest alalistest elanikest | |
Kogu Eesti Piirkondlikud üksused Maakonnad Linnalised asulad, maa-asulad | |
2005–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Pressiteade „Infotehnoloogia ettevõtetes ja leibkondades“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Infotehnoloogia ja side / Infotehnoloogia leibkonnas“ tabelites: IT20: Arvuti ja koduse internetiühendusega leibkonnad tüübi ja elukoha järgi IT23: Koduse internetiühenduseta leibkonnad elukoha ja interneti puudumise põhjuse järgi IT32: 16-74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi IT35: 16-74-aastased e-kaubanduse kasutajad isikute rühma järgi IT36: 16-74-aastased e-kaubanduse kasutajad elukoha ning toote/teenuse järg IT38: 16-74-aastased internetikasutajad elukoha ja kasutuseesmärgi järgi IT381: 16-74-aastased internetikasutajad isikute rühma ja veebilehe või mobiiliäpi kaudu eraisikult teenuse broneerimise järgi IT41: 16-74-aastased arvutikasutajad arvuti kasutusoskuse ja isikute rühma järgi IT42: 16–74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma ja kasutussageduse järgi viimase kolme kuu jooksul IT43: 16–74-aastased e-kaubanduse kasutajad isikute rühma, müüja asukohariigi ja välismaistelt müüjatelt ostetud toote/teenuse liigi järgi IT431: 16–74-aastased e-kaubanduse kasutajad isikute rühma, ostmise/tellimise sageduse ja kulutuste järgi viimase kolme kuu jooksul IT44: Viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu internetitegevustest hoidunud 16–74-aastased internetikasutajad tegevuse ja isikute rühma järgi IT45: Failidest välisele andmekandjale või internetiserveri kettaruumile varukoopiaid teinud 16–74-aastased internetikasutajad isikute rühma järgi IT46: Internetiküpsistest teadlikud ja veebilehitsejas nende kasutamist piiranud 16–74-aastased internetikasutajad isikurühma järgi IT47: Viimase 12 kuu jooksul interneti kasutamisel turvaohuga kokku puutunud 16–74-aastased isikute rühma järgi IT621: Kodust ja töökohast eemal kaasaskantava seadme abil internetti kasutanud isikute rühma ja kasutatava seadme/internetiühenduse järgi ja valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna elamistingimused / Infotehnoloogia leibkonnas“ tabelites: IT21: Koduse internetiühendusega leibkonnad tüübi ja internetiühenduse liigi järgi (2005-2016) IT211: Koduse internetiühendusega leibkonnad elukoha ja internetiühenduse liigi järgi (2005-2016) | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“. | |
Eurostati näidisküsimustik ja metoodikajuhend: http://ec.europa.eu/eurostat/web/digital-economy-and-society/methodology | |
Eurostatile saadetud kvaliteediraport asub aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/web/digital-economy-and-society/methodology. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Vastab eeskirjadele |
Eesti tasandil on andmed geograafiliselt võrreldavad maakondade ja Tallinna linna lõikes. Euroopa tasandil on andmed geograafiliselt võrreldavad riikide, asustustiheduse ja linnastusmismäära lõikes. Uuringu küsimused, mõisted ja andmed on Euroopa tasemel võrreldavad, riigisiseses tellimuses on küsimustes erisusi. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad. Seoses üleminekuga tööjõu-uuringu lisana korraldatud uuringult iseseisvale uuringule on metoodika muutuse tõttu 2013. ja 2014. aasta andmetes erinevused. | |
Seos teiste valdkondadega puudub. | |
Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 1 102 000 vähemalt 15-aastast inimest. Objektide arv valimis on 6500 isikut. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Sotsiaalkindlustusametilt saadakse isikuandmed töövõime kaotuse ja puude raskusastme kohta. Statistikaameti rahvastikubaasist (sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid) saadakse andmed isiku kõrgeima omandatud hariduse kohta (Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)). Statistikaameti isikute statistilisest registrist (sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit andmeid) saadakse andmed isiku rahvuse, kodakondsuse ja sünniriigi kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Aasta | |
Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodid on veebiküsitlus (CAWI) ja telefoniintervjuu (CATI). Telefoniintervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti telefoniküsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale elektrooniliseks täitmiseks arvutis. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikuga „Infotehnoloogia leibkonnas“. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse ja isikute statistilisest registrist lingitakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine. Avaldatakse ainult hinnangud, mille alus on vähemalt 20 vastajat. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab ka lisanäitajate arvutamist. | |
Ei ole rakendatav |