Õhuemissioonide arvepidamine
Peamiste oluliste kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (süsinikdioksiid, vääveldioksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, lämmastikoksiidid, dilämmastikoksiid, metaan, ammoniaak, F-gaasid, väävelheksafluoriid, tahked osakesed, tahked peenosakesed) õhuheitmed majandustegevusalade järgi (A*64) | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) | |
Kõik institutsioonilised sektorid ja majandustegevusalad EMTAK 2008 kahe koha tasandil | |
CO₂ ekvivalent – näitab gaasi kogusele vastavat CO₂ kogust, millel on samaväärne kliimamuutust esilekutsuv potentsiaal. Dilämmastikoksiidi heitkogus – dilämmastikoksiidi (N₂O) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine. Dilämmastikoksiidi looduslikku heitkogust ei arvestata. Lenduvad orgaanilised ühendid (v.a metaan) – lenduvad orgaanilised ühendid on fotokeemilise sudu allikas. Mõned lenduvad orgaanilised ühendid (nagu benseen ja 1,3-butadieen) on kantserogeensed. Lämmastikoksiidid (NOₓ) – nende hulka kuuluvad NO ja NO₂. Võrreldavuse huvides väljendatakse lämmastikoksiidide heitkogused NO₂ ühikutes. Metaani heitkogus – metaani (CH₄) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine. Metaani looduslikku heitkogust ei arvestata. Süsinikdioksiidi heitkogus – süsinikdioksiidi (CO₂) heitkogus, mis on tingitud inimtegevusest: energeetika, tööstuslikud protsessid, lahustite ja teiste toodete kasutamine, põllumajandus, jäätmete lagunemine. Süsinikdioksiidi looduslikku heitkogust ei arvestata. Süsinikoksiid (CO) – tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused olenevad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Tahked osakesed – suitsus, tolmus jm sisalduvad erineva keemilise koostisega tahked osakesed. Vääveldioksiid (SO₂) – tekib väävlit sisaldavate fossiilsete kütuste põletamisel. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist ja sudu. | |
Õhuemissioon | |
Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav | |
Kogu Eesti | |
2008–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Õhuemissioonide arvepidamine“ tabelis: KK31: Õhuheitmete arvepidamine | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Ei kasutata | |
Manual for Air Emissions Accounts 2015 edition (Õhuemissioonide arvepidamise käsiraamat), Eurostat http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-GQ-15-009 | |
Kvaliteediaruanne koostatakse 2020. aastal. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Keskkonnaministeerium | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Õhuemissioonide arvepidamine vastab rahvamajanduse arvepidamise reeglitele ja on seega täielik. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel. Arvepidamiste andmeid revideeritakse vastavalt revisjonidele: - rahvamajanduse arvepidamise süsteemis, - Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (LRTAP) aruandes, - Eesti riiklikus kliimamuutust põhjustavate gaaside inventuuris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC – United Nations Framework Convention on Climate Change) sekretariaadile. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Keskkonnaagentuuri paiksete õhusaasteallikate andmebaas Keskkonnaagentuuri koostatav piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (LRTAP) aruanne ja vastavad algandmestikud Keskkonnaministeeriumi koostatav Eesti riiklik kliimamuutust põhjustavate gaaside inventuur ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC – United Nations Framework Convention on Climate Change) sekretariaadile Eesti Keskkonnauuringute Keskuse F-gaaside inventuuriandmed ja aruanne Transpordiameti autoregistrikeskuse andmed LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20902 „Majandusüksuste statistika“ ja 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ andmeid. | |
Aasta | |
Keskkonnaagentuurilt, Keskkonnaministeeriumilt ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed e-postiga. Transpordiameti andmed edastatakse FTP-serveri kaudu. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. | |
Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei ole rakendatav |